/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)
/nginx/o/2020/09/07/13331045t1ha0f5.jpg)
Värske prognoosi kohaselt langeb Eesti majandus tänavu kevadel kardetust vähem ehk 5,5 protsenti, millele järgneb rahandusministeeriumi hinnangu kohaselt neli küllaltki kiire kasvuga aastat.
Sellest hoolimata kerkib Eesti võlakoormus 2024. aasta lõpuks 31,3 protsendini SKPst ehk ligi 10,4 miljardi euroni. Kriisi eel, möödunud aasta lõpus oli valitsussektori võlg 8,4 protsenti SKPst ehk ligikaudu 2,4 miljardit eurot. Viie aastaga kerkib võlakoormus 8 miljardi euro võrra ehk 4,4 korda.
Riigieelarve puudujääk reservide kogumiseks eeldusi ei loo ning riigi negatiivset rahavoogu rahastatakse aastatel 2020–2024 võlakirjaemissioonide ning laenude kaasamise abil.
Euroopa riikide vahel sõlmitud fiskaalleppes seatud üldiste põhimõtete kohaselt ei tohi Euroopa Liidu riikide struktuurne eelarvepuudujääk olla suurem kui 0,5 protsenti SKPst. Samas võib see küündida praeguste reeglite järgi 1 protsendini SKPst väikeste pikaajalise jätkusuutlikkusega riskidega ja madalama võlakoormusega riikidel, kelle valitssussektori võlg jääb alla 60 protsendi SKPst (näiteks Eestil).
Kevadel selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna nõunik Tanel Steinberg, et tänavu ületab kõigil Euroopa Liidu riikidel valitsussektori eelarve puudujääk Euroopa Komisjoni [kevadise prognoosi] järgi rohkem kui 3 protsenti SKPst.
Eelarvereeglid võivad jääda minevikku
Kuna piirangute ületamised olid seotud pandeemiakriisi ja selle leevendamismeetmete mõjuga, otsustasid Euroopa Liidu riigid ühiselt käivitada stabiilsuspaketi vabastusklausli. Kuna tuleviku prognoosimisel valitses suur ebakindlus, leidis Euroopa Komisjon, et ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluste käivitamine polnud kevadel põhjendatud ning järgmine hinnang eelarvetele antakse euroalasse kuuluvate riikide kohta sügisel pärast eelarvekavade esitamist.
Küsimusele, kas struktuurse eelarvepuudujäägi erandit pikendatakse ka järgmiseks aastaks või läheb see sootuks ajaloo prügikasti, vastas rahandusminister Martin Helme pressikonverentsil, et riik tegutseb eeldusel, et seda pikendatatakse.
«See eeldus lähtub arusaamisest, et Euroopas pole ainsatki riiki, kes ka järgmine aasta on võimeline eelarvereeglite järgi töötama. Suve jooksul toimusid Euroopa Komisjonis erinevad konsultatsioonid [...] põhimõtteliselt andsid liikmesriigid selgelt märku, et ei ole mõtet tulla selle rikkumismenetluse jutuga,» rääkis minister.
«Samas me töötame ka eeldusega, et tõenäoliselt 2022. [aastal], hiljemalt 2023. aastal Euroopa Komisjon formaalselt kõikide reegleid mittetäitvate riikide suhtes mingi rikkumismenetluse alustab ja ma pakun, et neid on 27st riigist umbes 25,» ütles Helme. «Ehk siis see saab olema ilmselt mingi rituaalne tants.»
Arutelud selle üle, kas struktuurse eelarvepuudujäägi 0,5 protsendi reeglit muuta, on Euroopa Liidu majandus- ja rahandusnõukogu istungil (ECOFIN) olnud Helme sõnul üleval mitu aastat. «See on selline palav puder, mille ümber kõik on koguaeg käinud. Ma arvan, et praegune situatsioon on tugev impulss neid arutelusid tõsisemalt võtta. Nende reeglite muutus võib tõepoolest olla lähitulevikus palju tõsisemalt jutuks kui siiamaani,» ütles rahandusminister.
Sõerd: valitsus ei suuda kulude kasvu kontrolli alla saada
Riigikogu rahanduskomisjoni ja reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd ütles, et kriisi mõjud on majandusele vähemalt seni osutunud veidi leebemaks kui kevadel arvati ja majanduslanguse numbrid kevadega võrreldes väiksemaks.
«See oleks pidanud kajastuma, aga ei kajastu riigi rahanduse numbrites, mis näitavad mitmes olulises punktis kehvemat seisu kui oli kevadises prognoosis. Tänavu jääb värske prognoosi kohaselt eelarve 5,7 protsendiga struktuursesse defitsiiti, kevadise lisaeelarve prognoosi järgi aga pidi struktuurne defitsiit koos lisaeelarve meetmetega olema 5,2 protsenti SKPst,» märkis ta.
Kui kevadel räägiti, et laenukoormus kasvab [2024. aastaks] 22 protsendini SKP suhtes, nüüd aga prognoositakse laenukoormuse kasvu 31 protsendini SKPst.
/nginx/o/2020/09/07/13331044t1h9cbe.jpg)
«Oma juttu eelarveseisu paranemisest oskas rahandusminister põhjendada vaid tänavuse nominaalse puudujäägi numbriga, mis pidi olema veidi väiksem kui kevadel arvati. Seda saab selgitada sellega, et kevadel kavandatud lisaeelarve meetmed jäid suures osas rakendamata,» märkis Sõerd. «Samas nominaalne puudujääk järgmisel aastal on prognoosi järgi 6 protsenti SKPst, lisaeelarve prognoosi järgi aga pidi olema vaid 2,9 protsenti.»
Kui seni on valitsusliit rääkinud, et tänavu võetud laenudest 2,8 miljardi ulatuses jääb suur osa kasutamata, selgus reformierakondlase sõnul, et see ei vasta tõele.
«Küsisin prognoosi esitlusel rahavoogude prognoosi ja laenuraha kasutamise kohta. Vastus oli, et kui suvise seisuga oli raha jääk likviidsusreservis 2,5 miljardit eurot, siis aasta lõpuks väheneb jääk 900 miljonile eurole. Nii et suurem osa uuest laenurahast kulub tänavu ikkagi lihtsalt jooksvateks kuludeks ära,» sõnas ta.
Sõerdi sõnul on eelarve kulude kasv olnud ülemäära kiire ning praegune valitsus ei suuda seda kontrolli alla saada.
«Üle kahe aasta on räägitud nullbaasilise eelarve koostamisest ja eelarve revisjonist. Tänasel päeval võib juba kindlasti küsida, et kui kaugel see eelarverevisjon siis on. Riigieelarves pidid olema suured rahalised puhvrid ja tegevused, mis on seni olnud aktuaalsed ja vajalikud, nüüd on aga oma aktuaalsuse kaotanud,» ütles ta.
«Sellised tegevused ja ülemäärased kulud pidi eelarverevisjon tuvastama, aga kuhu on siis eelarverevisjoni tulemused jäänud? Need oleks praegu abiks, kui räägime eelarvekulude kasvu peatamisest. Laenuraha arvel ei saa elada pikalt,» ütles Sõerd.
Kriisi põhi on läbitud
Rahandusministeeriumi prognoosi järgi on kriisi põhi läbitud ja oodata on majanduse taastumist järgmisest aastast alates.
Viirusepuhangu majanduslik mõju jääb Eestis ja Põhja-Euroopas väiksemaks kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kriisi mõju jaotub Eesti majanduse eri tegevusaladele väga ebaühtlaselt.
Seni on Eesti majandusel läinud varem kardetust paremini, kuid majanduse edasise käekäigu dikteerib viiruse enda kontrolli alla saamine. Prognoosi järgi on oodata majanduse taastumist järgmisest aastast alates, kuid osa teenuste tarbimine võib endiselt olla takistatud.
Kriisi tõttu vähenenud ettevõtete sissetulekud toovad kaasa töötajate koondamisi ning palkade vähendamisi. Ilma töötukassa kaudu makstud töötasu hüvitiseta oleks tööturu olukord märkimisväärselt halvem. Kõige rohkem on kannatada saanud turismiga seotud keskmisest madalama palgaga inimesed. Palgakasvu taastumist võib oodata 2022. aastal, kui majanduse olukord järk-järgult paraneb. Tööpuudus jääb pikaks ajaks kriisieelsest tasemest kõrgemaks.