P, 2.10.2022

Miljardikäibega sektor: oleme ainus riik Euroopas, mis pole lennundust toetanud

PM Majandus
Miljardikäibega sektor: oleme ainus riik Euroopas, mis pole lennundust toetanud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kolmapäeval toimus Eesti lennundusajaloo kalleim koosolek: mullu riigile 400 miljonit eurot maksutulu teeninud sektori juhid arutasid, kuidas peaks arenema lennundus 2030. aastani.
Kolmapäeval toimus Eesti lennundusajaloo kalleim koosolek: mullu riigile 400 miljonit eurot maksutulu teeninud sektori juhid arutasid, kuidas peaks arenema lennundus 2030. aastani. Foto: Eesti Lennundusklaster

Lennundusklastri teatel maksis sektor möödunud aastal riigile 400 miljonit eurot maksutulu, kuid Eesti on Euroopa Liidus ainus riik, mis pole oma lennundust kriisis toetanud.

Eesti lennundusettevõtteid koondava Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu nentis, et kahjuks on täna olukord selline, et Eesti lennundus on saanud 0 eurot riigilt toetust COVID-19 kriisi ajal.

«Riik on toetanud heldekäeliselt laevandust, kinnisvaraärimehi jne, kuid on ainus riik Euroopa Liidus, mis on toetanud oma lennundust kriisis 0 euroga,» ütles ta.

(Nordica, Regional Jet, Lennuliiklusteeninduse AS, Tallinna Lennujaam ja Magnetic MRO on saanud riigilt töötukassa töötasu hüvitist pea kolme miljoni euro ulatuses. Samuti ootab valitsuse päevakorras oma järjekorda Nordica riigiabi 30 miljoni ulatuses – autor).

«Ometi oleme olnud läbi ajaloo kõrgelt hinnatud lendajad. Eesti Õhusõidu Aktsiaselts Aeronaut oli üks esimesi tsiviillennunduse ettevõtteid Euroopas, hollandlaste KLM asutati paar aastat enne. Tollal toetus kogu maailmas lennundus suuresti riigi abile ja nii oli see ka Eestis. Ka nüüd peame koos riigiga tegutsema ühtse tandemina väljatöötamaks ambitsioonikas lennunduspoliitika, et meelitada Eestisse Airbusi tootmine või Volocopter,» tõdes Reinsalu.

Küsisid riigilt 36 miljoni eurost abipaketti

Eesti lennundusettevõtteid ühendav Eesti Lennundusklaster pöördus kevadel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega kokku panna riigiabi meetmete pakett aitamaks kriisis esimesena löögi saanud Eesti lennundusettevõtteid.

Palgakompensatsioonide, käibekapitali vabastamise, rendimaksete soodustuse ja dividendide väljamaksmisest loobumisega koos on vajamineva riigiabi paketi maht umbes 36 mln eurot.

«Eesti lennunduse tulevik sõltub sellest, kas me suudame vältida spetsiifilise taustaga võtmetöötajate koondamist. Töötukassa tänane meede 1000€ töötaja kohta võib rahuldada lihtsama töö tegijate palgal hoidmist, aga ei rahulda lennundust. Kui meie lennundussektor on 1-2 kuu jooksul jäänud ilma oma ajudest, siis kannatab kogu väärtusahel. Me peame endale aru andma, et lennundus on TOP 3 sektor, mida riigid aitavad. Eesti riik teenis möödunud aastal lennundussektorist maksutuludena 300 miljonit eurot. Kui palju me oleme nõus kaotama?» osutab Eesti Lennundusklastri juht Kristo Reinsalu pöördumises riigi esindajate poole.

Kõige mahukama osa meetmetest moodustavad lennundussektori palgakompensatsioonid, kuna prognooside kohaselt väheneb Covid-19 tõttu ettevõtete töömaht 2020 jooksul keskmiselt 70% kuni 50%.

Riigipoolne abi lennundussektori spetsialistide hoidmiseks on kokku 16 miljonit eurot, mis võimaldaks kriisist väljuda umbes ühe aastaga. Lisaks palgatoetusele pöördus Lennundusklaster riigi poole abipalvega vabastada ettevõtete käibekapital riigi garantiiga, mida on kokku umbes 13,6 miljonit eurot ning sihtotstarbelist toetust Tallinna Lennujaama rentnikele 12 kuu jooksul.

Rendimaksete allahindlus keskmiselt 50 protsenti toetaks kogu lennunduse ökosüsteemi kiiremat taastumist ja vähendaks kriisist tingitud likviidsusprobleeme.

Reinsalu sõnul aitaks riigiabi meetmete pakett parandada koroonakriisis räsida saanud Eesti lennundusettevõtete finantsseisu ning tõsta Eesti lennunduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ajal, kui kõik teised riigid panustavad oma lennundusesse. «Juhul, kui meie seda ei tee, siis riskeerime ajude äravooluga ning ettevõtete turupositsiooni halvenemisega võrreldes konkurentidega,» lisas ta.

Lennundusklastri liikmed tõdesid ühiselt, et just praegu on õige aeg turundada Eestit kui lennundusriiki, et meelitada siia nii lennukite tootmine kui ka innovaatiliste teenuste arendus.

Lennuteenuste eksport, E-lennunduse arendus, tark lennuväli, uue põlvkonna tarkvaralahenduste innovatsioonikeskus, digitaalne lennujuhtimine, mehitamata lennunduse nn «viimase miili» teenused, lennukaubanduse jaotussõlmpunkt – see on valik arengusuundadest, mis muudavad paradigmat ning viivad Eesti lennunduse uuele tasemele.

2019. aasta alguses loodud Eesti Lennundusklaster ühendab pea 20 lennundusettevõtet alates lennujaamast ja lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni hoolduse, IT-, logistika- ja transpordivaldkonnas.
2019. aasta alguses loodud Eesti Lennundusklaster ühendab pea 20 lennundusettevõtet alates lennujaamast ja lennufirmadest kuni erinevaid teenuseid pakkuvate ettevõteteni hoolduse, IT-, logistika- ja transpordivaldkonnas. Foto: Eesti Lennundusklaster

Klastri teatel on Eesti lennunduses maailmatasemel edulugusid: «Euroopa suurimaid lennuteenuste pakkujaid XFLY, parim Eesti ettevõte ja 2018. aasta parim eksportöör Magnetic MRO, Tallinna Lennujaam kui Euroopa kõige mugavam lennuvärav alla 5 miljoni reisijate kategoorias – need oma meie oma Skype'id ja Transferwise'id, mille üle saavad juba täna uhkust tunda nii poliitikud, ettevõtjad, kui ka kõik teised eestimaalased.»

«Lennunduse näol on tegemist üle 90 protsendi eksportiva majandusharuga, millel on väga suur kasvupotentsiaal. Koroonakriis kiirendab veelgi Euroopas toimuvat konsolideerimisprotsessi, mille tulemusena avaneb umbes 500 lennuki suurune turg. See on unikaalne hetk, mis tuleb enda kasuks pöörata. Eesti riik omab täna ühte Euroopa suurimat ja edukamat lennuteenuste pakkujat Xfly näol ja selle üle tuleks uhke olla. Tugev ja rahvusvahelise haardega lennufirma Tallinnas on ka peamiseks eelduseks Eesti rahvusliku lennufirma toimimisele,» ütles Nordica tütarettevõtte Xfly juhatuse esimees Jan Palmér.

Eesti Lennundusklastrisse kuuluvad AS Tallinna Lennujaam, Lennuliiklusteeninduse AS, Nordic Aviation Grupp, Magnetic MRO, Axinom Eesti, XFLY, Airest, NA Advisory, Pakker Avio, Skeleton Technologies, Operose Labs, Ospentos International, Threod Systems, Eesti Lennuakadeemia, Taltech, Qstep, Hepta Airborne, SkySelect, Diamond Sky, Lennundusmuuseum.

Märksõnad
Tagasi üles