Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Konkurentsiamet: ravimite juurdehindluse süsteem on puudulik (2)

Copy
Ravimid. Pilt on illustreeriv.
Ravimid. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Konkurentsiameti hinnangul on kehtiv ravimite juurdehindluse süsteem puudulik ning selle järelevalve killustatud.

Amet viis läbi konkurentsiolukorra analüüsi, et hinnata ravimite hindadele seatud piirmäärade regulatsiooni toimimist. Selle tulemusel esineb märkimisväärne risk kehtestatud reeglite eiramiseks.

«Selgete volitustega majandusregulaatori puudumine ravimisektoris ja mittetoimiv hinnaregulatsioon kahjustavad nii konkurentsi, tarbijat kui ravikindlustusvahendite otstarbekat kasutamist,» sõnas konkurentsiameti peadirektor Märt Ots pressiteates.

Ravimite jae- ja hulgimüügil kehtivad juurdehindluse piirmäärad, millest rohkem ei tohi hulgimüüja või apteek ravimipakendile hinda lisada. Samas kinnitab konkurentsiameti analüüs, et ostuhind, millega hulgimüüja ravimid sisse ostab, on manipuleeritav.

Tegelikkuses maksab ravimitootja tihti hulgimüüjale osa ostuhinda tagasi, vormistades need tagasimaksed boonustena või tasuna lisateenuste eest – niinimetatud kickback'id. Juurdehindlused arvestatakse siiski esmasel ostuarvel märgitud kõrgema hinna järgi. Seetõttu on ravimi hind hinnaregulatsiooni järgselt kõrgem, kui see olema peaks.

Selleks, et tuua selgust ostuhinna kujunemisse, peab konkurentsiamet vajalikuks kehtestada lünkadeta reeglistik hinnakujunduse kohta ja sätestada selge järelevalvepädevus ja -õigused. Eesmärk on tagada ravimite majanduslik kättesaadavus patsiendile ning tegelikust ravimi ostuhinnast lähtuv õiglane hind.

Ravimite hulgimüüja Tamro Eesti tegevjuht Tanel Kuusmann ütles kolmapäeval BNSile, et ettevõte ei ole veel jõudnud konkurentsiameti analüüsiga põhjalikult tutvuda, kuid meedias avaldatu põhjal võib aru saada, et ameti kriitika alla on sattunud hinnaregulatsioon, mistõttu oleks asjakohane pöörduda regulatsiooni kehtestajate – riigikogu, sotsiaalkomisjoni, ministeeriumi – poole. 

«Tahaks siiski tähelepanu juhtida, et 85 protsenti ravimituru mahust moodustavad retseptiravimid, mille hinnakokkulepped sõlmivad omavahel ravimitootjad ja riik ise. Hulgimüüjatele saabub sisseostuhinna info alles siis, kui riik on selle ise kokku leppinud ja ära kinnitanud,» lisas Kuusmann. 

«Samuti on konkurentsiamet ka ise maininud, et tegu on riskianalüüsiga, mitte et nad ise oleks tuvastanud seadusevastast käitumist või muud sellist,» sõnas ta. 

Kuusmanni sõnul tegeleb teemaga edasi Ravimihulgimüüjate Liit, sest hinnaregulatsioon puudutab kogu sektorit, mitte üksikuid ettevõtteid.

Tagasi üles