Riigikontroll: mullune riigieelarve oli vigane

Riigikontroll. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigikontroll tuvastas, et rahandusministeerium on esitanud riigikogule vigu sisaldava 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning riigikogu on võtnud vastu 2019. aasta riigieelarve seaduse, mille koondsummadest on osa valed.

Möödunud aasta riigieelarve koondosas on riigikontrolli teatel nii investeeringute, kulude kui ka põhivara amortisatsiooni ja väärtuse muutuse kulu eelarve tegelikult planeeritust suurem, vastavalt 2,4 miljoni euro ja 36,4 miljoni euro võrra.

Samuti on 2019. aasta riigieelarve seadusesse jäänud kohati 2018. aasta riigieelarve summasid, mida ei ole uuendatud ega korrigeeritud.

Kriitikat saab rahandusministeeriumi tööprotsess

Riigikontroll leiab, et protsess, kuidas rahandusministeeriumis riigieelarvet koostatakse, ei taga seda, et riigikogule on kinnitamiseks esitatud õiged koondosa summad, kuigi põhiseaduslike asutuste, riigikantselei ja valitsemisalade eelarve on seaduses esitatud korrektselt.

Kuludes ei tohi arvestada valitsemisalade vahel tehtud tehinguid, kuid auditi käigus selgus, et rahandusministeerium on oma eelarvest arvesse võtnud 5,5 miljonit eurot valitsemisala asutustele välistoetuste kaasfinantseerimise toetuseks.  

Riigikontrolli hinnangul on riik majandanud valdavalt kooskõlas riigieelarve seadusega: Eesti riigi 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on õige ning kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid – kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.

Ebakõlad kaitseväe põhivara arvestuses

Riigikontroll teeb märkuse riigi konsolideeritud ja konsolideerimata bilansis kajastatud kaitseväe põhivara kohta, mida on 251,8 miljonit eurot.

Kaitseväe varade arvestus ei võimalda veenduda, et materiaalsete põhivarade saldo on õige. Raamatupidamise saldo õigsuse tagamise üks võimalus on võrrelda raamatupidamise ja analüütilise registri andmeid, ent seda kaitseväe varade arvestus ei võimalda, nendib riigikontroll.

Võrdlus on vajalik, et tuvastada ja parandada probleeme ning välja selgitada, kas raamatupidamiseni on jõudnud kõik dokumendid põhivarade mahakandmiseks. Korrektne varade arvestus on vajalik ka selleks, et planeerida kaitseotstarbelisi investeeringuid riigieelarves ja tagada varade säilimine.

Riigi kulud on kasvanud

Riigi eelmise aasta tulud olid 2019. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt 10,86 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid 10,99 miljardit eurot, sellest kulud 10,63 miljardit ja investeeringud 357,9 miljonit eurot. 2019. aastal ületasid kulud ja investeeringud tulusid 130,3 miljoni euro võrra, kuid tegemist ei ole valitsussektori üle- või puudujäägiga, mis leitakse teise arvestusmetoodika järgi.

Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel oli möödunud aasta 31. detsembri seisuga riigi varade rahaline maht kokku 16,3 miljardit eurot ning enamiku varadest moodustab põhivara, sealhulgas mets, teed, hooned ja masinad. Võrreldes eelmise perioodiga on varade rahaline maht kasvanud 250,2 miljoni euro võrra.

Samal ajal oli riigil kohustisi kokku summas 9,6 miljardit eurot – need on eelmise perioodiga võrreldes suurenenud 802,1 miljoni võrra. Kohustistest suurema osa moodustavad pikaajalised kohustised summas 5,9 miljardit eurot. Riigil on laenukohustisi 3,4 miljardi euro ulatuses ning need on varasema perioodiga võrreldes kasvanud 274,8 miljoni võrra. Riigi pensionikohustised on ligikaudu 2,8 miljardit eurot.