Tänavu veebruaris ja mais viis Euroopa inkassoettevõte Intrum läbi küsitluse, mille kohaselt oli majanduslanguse mõjude pärast mures 27 protsenti Eesti ettevõtetest, samas Euroopa keskmine näitaja oli 38 protsenti.
Inkassofirma uuring: Eesti ettevõtted olid koroonakriisis Euroopast optimistlikumad
Majanduslanguse mõjude osas nende ärile olid vastanutest kõige muretumad Hollandi ettevõtted, kellest 14 protsenti avaldas muret majandussurutise mõjude pärast. Euroopa keskmisest olid optimistlikumad ka küsitlusele vastanud Leedu ettevõtted, kellest 29 protsenti avaldasid muret, teatas Intrum.
Samas Hispaania vastanute hulgas oli majanduslanguse mõjude pärast mures 54 protsenti.
«Uuringu põhjal paistavad Eesti ettevõtted Euroopa võrdluses pigem optimistidena ning seda tähelepanekut kinnitab ka teise kvartali sisemajanduse kogutoodangu näitaja, kuna 6,9-protsendiline majanduslangus oli kardetust väiksem,» kommenteeris Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika pressiteates.
«Siiski on ettevõtete püsiva rahavoo tagamine õigeaegse arvete tasumisega olulisem kui kunagi varem. Paljud ettevõtted töötavad nüüd ellujäämisrežiimil, kuna nad olid sunnitud Covid-19 ja valitsuste otsuste tõttu kiiresti oma tegevust piirama,» lisas ta.
Euroopas ütles 42 protsenti uuringus osalenud majutus- ja vabaajasektorite ettevõtetest, et majanduslangus avaldab nende ärile suurt mõju – see oli kõige kõrgem näitaja 11 majandussektori võrdluses. Samas vähim tundsid mõju valitsus- ja avaliku sektori ettevõtted, kellest 31 protsenti märkisid, et majanduslangus avaldab nende tegevusele mõju.
Üle poole – 56 protsenti – Euroopa vastajatest ütles, et nende riigis on majanduslangus juba alanud või see toimub aasta jooksul, samas mullu toimunud uuringus oli sel seisukohal 28 protsenti vastanutest. Majanduslangust tunnetati kõige rohkem Itaalias, kus 83 protsenti vastajatest leidis, et majanduslangus on käes või tulemas.
Sama leidsid 81 protsenti Belgia ja Slovakkia vastanutest. Leedus tunnetas seda 60 protsenti, Eestis 51 protsenti ning Lätis 45 protsenti vastanud ettevõtetest.
Samuti tuntakse muret likviidsuse pärast. Hispaania ja Portugali ettevõtted olid kõige rohkem seisukohal, et üleeuroopaline majandussurutis tekitab lähemal aastal nende klientidele probleeme arvete õigeaegsel ja täies mahus tasumisel – seda märkisid vastavalt 92 protsenti ja 83 protsenti vastanutest.
Balti riikides hinnati seda riski väiksemaks – Lätis märkis seda 64 protsenti, Eestis 36 protsenti ja Leedus 35 protsenti vastanutest. Kokku 29 Euroopa riigi võrdluses muretsesid selle üle vähem vaid Horvaatia ettevõtted, kellest 33 protsenti tundsid muret klientide maksevõimekuse pärast.
Uuringus osalenutest ütles 45 protsenti, et viibivad arvetelaekumised vähendavad nende likviidsust. Kõige rohkem tõid selle esile Hispaania ettevõtted, kellest 62 vastasid nõnda ning Euroopa keskmisest kõrgemad näitajad olid ka Eestis, Leedus ja Lätis, vastavalt 54 protsenti, 53 protsenti ja 50 protsenti.
Koroonakriisi ajal küsitletud Euroopa ettevõtetest ütles 71 protsenti, et pandeemiast tulenevalt on nad leppinud pikemate maksetähtaegadega, et mitte halvendada kliendisuhteid – enne koroonakriisi arvas nii 65 protsenti vastanutest.
«Ettevõtte elujõulisuse aluseks on korras vereringe ehk tasakaal ettevõtte rahavoos. Kriisi ajal on rahavoogude hoolikas jälgimine hädavajalik, et tuvastada õigeaegselt probleemsed valdkonnad ja rakendada ettevõtte tervist hoidvaid meetmeid,» nentis Valeika.
Ta lisas, et nõrk rahavoogude kontroll võib keerulisel hetkel osutuda tõsiseks komistuskiviks, mis võib mõjutada ettevõtete tegevust ja likviidsust. «Seega soovitame rahavoo ja likviidsuse languse vältimiseks tegutseda kohe, kui ilmnevad esimesed hilinemised arvete maksmisel,» märkis ta.
Intrumi uuring toimus tänavu veebruaris ja mais ning selle raames küsitleti 29 Euroopa riigis 9980 ettevõtte finants- ja tegevjuhte.
Intrum on krediidihaldusteenuste ettevõte, mis tegutseb aktiivselt 25 Euroopa riigis. Intrumi peakontor asub Stockholmis ning Intrumi aktsiad on noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil.