Otse Postimehest ⟩ Ain Käpp: Eesti turisminduse päästmine läheks maksma 90 miljonit eurot

Eesti Hotellide ja Restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp ütles Postimehe otsesaates, et riik peaks turismindusele abimeetmete osas tegema sektoripõhise erisuse. «Hinnanguliselt on vaja 65–90 miljonit eurot, aga sellega päästaks ka terve sektori,» nentis ta.

Kas suvel hakkas turismisektorile tunneli lõpus juba paistma valgus, aga nüüd hakkab see taas tuhmuma?

Tegelikult on see üks suur eksiarvamus, et meil suvel oleks hästi läinud. Tõesti, mõningane leevendus tuli, näiteks Pärnusse. Seda ei ole nii palju, et saaksime öelda, et turismisektor on hakkama saanud.

Suurim tänu ettevõtete poolt kõigile inimestele, kes Eestis ringi rändasid. Aga turism on ikkagi üles ehitatud väliskülalistele. Linnades, näiteks Tallinnas, turism täiesti kiratses. Juunis oli Tallinna hotellides käive 88 protsenti keskmisest väiksem. Augustis tuleb käive väiksem 72 protsenti.  

Ja see on periood, kus tegelikult ettevõtted korjavad varusid, et talvel hakkama saada. Kriis hakkas märtsis, mis on just madalhooaja lõpp. Turismisektoris olid varud selleks ajaks pigem otsas. Ja siis tuli kriis!

Nüüd oleme elanud kuus kuud olukorras, kus 50–90 protsenti käibest on langenud. Ja nüüd tuleb talv ning meil ei ole varusid. Olukord on keeruline, aga mitte lootusetu. Usume, et turism taastub, sest turism on oluline osa terves maailmas. Maailma kogu majandusest annab turism natuke üle kümne protsendi. 

Suurriigid ei loobu kunagi turismist, sest see on oluline. Ka meie ei saa öelda, et turism ei ole tähtis ning õpime ümber. Kevadel saame hakata turismi taastama ja siis on meil neid inimesi ja nende oskusi tarvis. Selle ajani on vaja kuidagi hakkama saada.

Tegelikult kivihunniku pärast ei tule siia keegi.

Kujundlikult öeldes on rasvavarud nii otsakorral, et püksirihma enam pingutada ei õnnestu?

Jah, see ongi keeruline olukord. Tahan öelda, et turismisektor on ikkagi Eesti riigi reklaamnägu. Ja inimesed ei tule siia ainult vanalinna vaatama. Siia tullakse sellepärast, et meie inimesed on midagi ägedat loonud. Pakutakse kirega oma toitu või majutuselamust. Tegelikult kivihunniku pärast ei tule siia keegi.

Hinnanguliselt on, ütleksin selle kohta lausa investeering, vaja 65–90 miljonit eurot, aga sellega päästetakse ka terve sektor!

Te saatsite valitsusele kirja, milles palute taastada töötukassa palgatoetus turismivaldkonnas tegutsevatele ettevõtetele kuni järgmise aasta kevadeni. Millistest summadest me hinnanguliselt räägime?

See sõltub tingimustest. Hinnanguliselt on vaja, ütleksin selle kohta investeering, 65–90 miljonit eurot, aga sellega päästaks ka terve sektori! Me ei ole sinisilmsed – kindlasti osa ettevõtteid ei pea ikkagi vastu. Asi ei ole halvas töös, aga tuleb aru saada, et ühel hetkel saab ettevõtte omanikel või investoritel lihtsalt jõud otsa.

Nad on sellel aastal tohutult palju erinevates kohtades pidanud peale maksma ja mingi hetk on mõttekuse piir ületatud. Kõik me lootsime, et sügisel äkki läheb paremaks, aga tänaseks on selge, et äriturism on praktiliselt peatunud. Konverentse ei ole ja suvel ei olnud ka kruiisiturismi.

Aga rõhutan, et suures pildis turism taastub ja selle ajani on vaja vastu pidada. Eestis on turismi osakaal märkimisväärselt hea. Küsimus on selles, et kuidas see on tulnud? Meil ei ole midagi kandikul ette antud. Meil ei ole head kliimat, mille peal võiks turism liugu lasta. See on inimeste kümnete aastate pikkune töö, et turismi käima saada. Otsus ja võimekus riigina seda sektorit hoida on ülioluline.

Ohus on 15 000 töökohta. Millistest ametitest käib jutt?

Kõikidest ametitest, kes turismisektoris tegutsevad, kaasa arvatud maaturismis. Viimase puhul on tihti tegemist kohalikus kogukonnas ainsa tööandjaga. Tallinnas võib teoreetiliselt õppida muu ameti, aga väikeses kohas on see ka regionaalselt hästi oluline. 

Seega, pigem kõik inimesed, kes on turismiga otseselt seotud. Tegemist on ühe suure süsteemiga. Me oleme integreeritud ka ülejäänud maailmaga, seega ei saa öelda, et turism ei ole tähtis. On küll.

Töötukassa palgatoetuse puhul võib valitsus karta, et tehes turismisektorile erand, hakkavad ka teised majandussektorid nõudma sama.

Jah, ma saan valitsusest täiesti aru. Alati, kui oleme ministritega aru pidanud, siis öeldakse, et erandid on väga keerukad.

Statistika põhjal oli töötukassa meetmest 11 protsenti turismi osakaal. Ma isegi tahaksin kontrollida, kas päriselt oli see nii väike? 11! Mitte 50 ega 80 protsenti meile, kes oleme nii kõvasti kannatanud.

Alguses oli see meede liiga «helikopteri pealt laiali jaotatud», aga täna on mõistlik langetada otsuseid sektoripõhiselt. Meile, kes me oleme juba kuus kuud kannatanud, peaks tegema sektoripõhise erisuse. Ühelgi teisel sektoril ei ole täna sellises mahus muresid. Turism on riigile ikkagi oluline valdkond.

Eesti Hotellide ja Restoranide liidu juhatuse esimees Ain Käpp Postimehe otsesaates. Foto: Madis Veltman

EASi Turismisarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik nentis juulis Postimehe otsesaates, et kuna turism on tema hinnangul paljuski hooajatöö, oleks tarvis paindlikumat töölepingu seadust. Kas te olete nõus?

Täiesti. Ma ei räägi seda sellepärast, et saaksime kuidagi oma inimeste töötingimusi halvendada. Ei, turism ongi meie inimesed. Tõesti peaks töölepingu paindlikkus olema midagi muud. Väga levinud on ka see, et näiteks tudengid teevad hea meelega üksikuid tööpäevi, aga täna on see väga keeruline. Sellepärast kasutatakse tihti käsunduslepingut, kus töökoormus ei ole fikseeritud.

Kui konsensus saavutatakse, siis tuleks see üle vaadata, aga praegu ei ole see mure number üks. Probleem on ikkagi selles, et turism seisab. Meil on ellujäämise küsimus.

Kergeid lahendusi ei ole, aga Soome on meile ülioluline. 

Schengeni tsooni riigid on hakanud taas üle vaatama reisipiiranguid. Hirmuga vaatame Soome poole, kes vajadusel hakkab esmajärjekorras piirama just turistide liikumist. Mida see tähendaks Tallinna turismile?

Soome on meie kõige olulisem ja suurem turismiriik. Kasutaksin sõna katastroof. Ma loodan, et mõlemad riigid ja valitsused annavad parima, et piirid oleksid lahti ja et inimesed ei oleks põhjendamatult ära hirmutatud. Kergeid lahendusi ei ole, aga Soome on meile ülioluline. Kui suvel Soome piir uuesti lahti saadi, siis see tõi tervele Eestile suure leevenduse.

Kui õhtusel ajal vaadata Tallinna linna siluetti, siis hotellid on täiesti pimedad. Kuidas hotellid veel üldse toimivad?

Kulud on nii alla võetud kui vähegi võimalik. Tegelikult on päris palju inimesi ka ära koondatud, sest muid alternatiive ei ole.

Samas, kui vaatame, et kolm suurt hotelli Tallinnas panevad uksed kinni ja lähevad remonti, siis see tähendab, et tegelikult investoritel on usk olemas. Mitte ei põgene, ega tee hotellist kortereid või kontoreid. Raha pannakse veel sisse, et olla valmis ajaks, kui turg hakkab taastuma.

Täiesti realistlik on võimalus, et kevadeks on 75 protsenti kohtadest kas uksed kinni pannud või tulnud välja uue kaubamärgiga.

Kuidas elasid suve üle Tallinna vanalinna restoranid? Kui suur oli pankrotilaine?

Kui oleme restorani inimestega rääkinud, siis neil on päris karm prognoos. Nende sõnul on täiesti realistlik võimalus, et kevadeks on 75 protsenti kohtadest kas uksed kinni pannud või tulnud välja uue kaubamärgiga. Ka restoranipidajad, kelle võimekuses mitte keegi ei kahtle, on vanalinnas hädas, sest turisti lihtsalt ei ole.

Miks on just Tallinna turismindus saanud kõige tugevama löögi?

Olin ka ise juures, kui arutati Eesti siseturismi kampaaniat. Tegelikult lõppes see sellega, et heas mõttes läksid inimesed Tallinnast ära...

Maale.

Jah, suveks maale ja see on normaalne. Nüüd võiks proovida vastupidist. Kas meil õnnestub inimesi just linnadesse kutsuda.