Tuule Liinid läheb väikesaarte laevaliinide pärast kohtusse

Parvlaev Kihnu Virve Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tuule Liinide juhi Tõnis Rihvki hinnangul on maanteeameti korraldatud väikesaarte parvlaevaliinide kobarkonkurss otsast lõpuni vildakas ja võib hävitada vaba konkurentsi, mistõttu pöördub ettevõte kohtusse.

Tuule Liinid osales sel kevadel toimunud kobarkonkursil neljale parvlaevaliinile ja kaotas. Kuna maanteeametiga vaieldes Tuule Liinid rahuldavat tulemust ei saavutanud, otsustas Rihvk kohtusse minna. «Vaidlustame hanke tulemuse,» selgitas ta, vaidlustades ka hankevormi.

«Hankija valis kõige pimedama tee – läbirääkimistega pakkumise, ja valis ka ise need, kes osaleda said,» rääkis Rihvk Lääne Elule. Ta märkis, et kuigi loomulikult meeldiks talle, kui lepingu saaks endale Tuule Liinid, ei ole see kohtusse mineku peamine eesmärk. «Eelkõige läheme kohtusse seepärast, et sellist jama enam ei korduks. Et ei oleks võimalik kuskil kabinetivaikuses otsustada niivõrd olulisi asju. See on põhimõtteline küsimus,» rõhutas Rihvk.

Maanteeamet kutsus konkursile Tallinki, riigile kuuluva TS Laevad ja Kihnu Veeteed. Tallink lükkas kutse tagasi, sest sedasorti väikesed liinid pole nende pärusmaa. «Tuule Liinid sai hankest teada Pärnu Postimehest ja laua taha kutsuti meid alles siis, kui me lärmi lõime,» märkis Rihvk.

Konkursil olid korraga Vormsi, Kihnu, Manilaiu ja Sõru–Triigi parvlaevaliinid. Ka Kihnu vallavanem Ingvar Saare ja Pärnu ühistranspordikeskus said konkursist teada juhuslikult. Säärane salatsemine iseloomustab Rihvki sõnul kogu maanteeameti asjaajamist nelja laevaliini konkursil. Rihvki sõnul jääb mulje, et maanteeamet lootis asja ära korraldada vaikselt ja kiiresti, koormamata end väikesaarte tegelike vajadustega.

3. juulil sõlmis maanteeamet viieks aastaks lepingu konkursi võitja Kihnu Veeteedega, mille suuromanik on Kaspar Kokk ning mille ühe omanikfirma nõukogus figureerib endine omanik ärimees Rein Kilk. Maanteeamet sõlmis firmaga otselepingu, mille maht viie aasta jooksul on kokku 21,85 miljonit eurot.

«Mitu liini pandi ühte konkurssi kokku, mis tähendab, et järgmise viie aasta jooksul on igasugune konkurents välistatud. Põhjendati seda nii, et tegemist on ühetüübiliste laevadega. Sama loogika alusel võiks kogu Eesti bussiliikluse ühe konkursiga ära otsustada,» sedastas Rihvk.

Maanteeameti ühistranspordi järelevalvetalituse juhataja Ahto Pahk kriitikaga ei nõustunud. Pahki sõnul otsustati kobarkonkursi kasuks mitmel põhjusel. Ta selgitas, et kui kõigile kolmele liinile oleks hangitud vedajat eraldi, oleks selleks kulunud aasta, sest Kihnu–Munalaiu hange oleks toimunud sellel aastal, Rohuküla–Sviby oma järgmise aasta veebruaris ja Sõru–Triigi hange järgmise aasta juunis. «Kehtiv ühistranspordiseadus lubab sedasorti konkursse teha. Riigihanke menetlus on formaliseeritud ja pikem. Põhilised argumendid olid aja ja ressursi kokkuhoid,» rääkis Pahk.

Otselepingu maht võib olla kuni 300 000 liinikilomeetrit aastas. Seekordse kobarkonkursi orienteeriv liiniveo maht on 89 000 kilomeetrit aastas. 

Praegu on Eestis kolm parvlaevaettevõtet, mis veavad riigisisestel liinidel: Tuule Liinid OÜ, Kihnu Veeteed AS ja riigile kuuluv TS Laevad AS.