/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/03/06/11846706t1hbf70.jpg)
Keskmine brutokuupalk oli selle aasta teises kvartalis 1433 eurot ehk protsendi võrra suurem kui eelmisel aastal samal ajal, aastakasv oli nii tagasihoidlik viimati kümme aastat tagasi.
Graafik ⟩ Palgakasv aeglustus kümnendi madalaimale tasemele
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harjumaal 1574 euroga ja Tartumaal 1451 euroga, madalaim Valga ja Hiiu maakonnas vastavalt 1103 euroga ja 1025 euroga, teatas statistikaamet.
Kõige enam kasvas brutokuupalk aastaga Hiiu ja Võru maakonnas, mõlemas 5,6 protsenti, kõige enam langes aga Lääne maakonnas 9,6 protsendiga.
Statistikaameti analüütik Karina Valma märkis, et kui esimeses kvartalis kahanes brutokuupalk tegevusaladest vaid kaubanduses, siis teises kvartalis on palgad langenud pea pooltel tegevusaladel.
Keskmine brutokuupalk oli kõrgeim ehk 2564 eurot info ja side tegevusalal, järgnesid finants- ja kindlustustegevus 2499 euroga ning energeetika 2118 euroga.
Võrreldes 2019. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam energeetikas 10,7 protsendiga ja langes kõige rohkem kaubanduses 11,9 protsendiga.
Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes 1858 euroga ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 1754 euroga.
Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas brutokuupalk kõige enam välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 4,1 protsendi võrra, kuid langes Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes 2,1 protsendi võrra.