Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti poliitikud ei söanda tööaja kallale niipea minna (14)

Copy
Vähendatud tööaja korvab suurem tootlikkus, leiab Soome peaminister Sanna Marin.
Vähendatud tööaja korvab suurem tootlikkus, leiab Soome peaminister Sanna Marin. Foto: Valtioneuvosto

Üleeile kutsus Soome sotsiaaldemokraadist peaminister Sanna Marin üles lühendama tööpäeva kaheksalt tunnilt kuuele. Põhjenduseks tõi ta ühelt poolt, et töötajate tootlikkus on kasvanud ning sellest tingitud jõukus peaks peale aktsionäride jõudma ka töötajate endini. Teisalt põhjendas ta üleskutset koroonakriisiga: tööpuudus on kriisi tingimustes suurenenud ja ta loodab plaanitavast sammust leevendust. Eestis ollakse selles küsimuses aga alalhoidlikud.

Isegi Eesti sotsiaaldemokraadid ei söanda selgelt lühemat tööpäeva nõuda. «Kaheksatunnist tööpäeva hakati mitmes maailma riigis rakendama juba üle saja aasta tagasi. Tööviljakuse ja sissetulekute kasv, samuti vaba aja ja lähedastega koos veedetud aja väärtustamine annavad märku sellest, et me võiksime liikuda lühema tööpäeva või töönädala poole. Tootlikkuse tõus ja targem töötegemine loovad selleks head eeldused,» ütles sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Riina Sikkut. Ta lisas, et peab ise seda suunda õigeks, sest kuus tundi päevas või neli päeva nädalas annab juurde paindlikkust. «Inimesed saavad paremini ühendada oma töö- ja pereelu, lisaks on vähem tööstressi,» sõnas ta. Siiski ei läinud ta üleskutses nii kaugele kui naabrite peaminister. «Küll on selge, et kohe homsest ei ole võimalik kõigi tööpäeva lühendada. Üleöö ei ole võtta täiendavaid töökäsi ega saa ka ettevõtete kulusid sel määral suurendada. Aga kindlasti peaks tööaja vähendamine olema pikema perioodi eesmärk,» ütles Sikkut.

Tööandjad ei taha tööaja lühendamisest midagi kuulda. «Tööandjad on endiselt seisukohal, et riigipoolne tööpäeva lühendamine pole mõistlik ega vajalik. Jõukus kasvab ikka tööd tehes ja vähem pingutades me oma heaolu tõsta ei suuda. Tõsi, tööd tuleb teha üha nutikamalt ja pakkudes suuremat lisandväärtust, aga üleöö pole sellised hüpped terve ühiskonnaga võimalikud,» ütles tööandjate keskliidu juht Arto Aas.

Tagasi üles