Otse Postimehest ⟩ Tõnu Mertsina: Eesti on Balti riikidest enim turismindusest sõltuv

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles Postimehe otsesaates, et Eesti majandus saavutab kriisieelse taseme pooleteise aastaga. «See on suhteliselt kiire toibumine, sest eelmise kriisi järel ületasime kriisieelse tipu alles kaheksa aastaga,» kirjeldas ta Swedbanki uut majandusprognoosi.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes, et veel maikuus oli majanduspilt tänasest oluliselt negatiivsem. «Toonaste majandusnäitajate põhjal võis tõesti prognoosida tugevamat langust kui praegu,» sõnas ta.

Kevadega võrreldes näeme sügavast langusest kiiremat väljumist. Ühe põhjusena tõi ta välja jaekaubanduse mahtude tõusu juunis. «See oli üle 7 protsendi. Samuti taandusid töötleva tööstuse tootmismahtude ja ekspordi langus,» kirjeldas Mertsina.

Tarbimine on Mertsina sõnul Eesti majanduskasvu toetanud. «Kui vaatame kaardimakseid kokku, siis Eestis tehtud maksed kasvavad alates juunist. Järgmisel kuul kiirenes kasv veelgi,» sõnas ta, lisades, et eratarbimine moodustab meie majandusest umbes 48 protsenti.

Majanduskriisis on tüüpiline palkade langemine, aga Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk sel aastal 2,2 protsenti, seda koos palgatoetusega. «Meie prognoos võtab arvesse töötukassa töötasu hüvitist. Seda sai enam kui viiendik Eesti tööhõivest. See muudab palganumbrit positiivsemaks ja tõepoolest prognoosime, et sellel aastal koos töötasu hüvitisega on palgakasv 2,2 ja järgmisel aastal 3,3 protsenti,» nentis ökonoomika asjatundja.

«Samas kui võrdleme eelmisi aastaid, kus palgakasv oli üle seitsme protsendi, siis on see tugevasti aeglustunud,» tõi ta välja.

Samas ei näita palga nominaalkasv Tõnu Mertsina sõnul kogu pilti sellest, kuidas kriis on tarbijaid mõjutatud. «Siia juurde tuleb lisada hinnakasv. Läbi selle näeme, milline on mõju ostujõule. Meie hinnangul jäävad hinnad sellel aastal keskmiselt langusesse. Järgmisel aastal hinnakasv veidi taastub. Kokkuvõttes ei lange reaalpalk sellel ja ka järgmisel aastal,» prognoosis ta.

Eesti tööturg on Mertsina hinnangul kriisi ajal hästi vastu pidanud. «Selle taga on mõistagi riigi toetusmeetmed,» nentis ta. «Töötasu hüvitised on läbi saamas, mistõttu võib meie hinnangul sügisel osa sektorites töötuse määr tõusta,» hoiatas ta.

Nendeks on turism ja eksportiv sektor. «Balti riikidest on Eesti kõige rohkem turismindusest sõltuv. Vähemalt võrreldes Leeduga,» leidis ekspert.

«Samas on meie prognoos kogu aastaks 8,1 protsenti ja järgmiseks aastaks prognoosime töötuse määra langemist 7,4 protsendini. See on kindlasti Eesti jaoks kõrge, aga teiste Euroopa riikidega võrdluses on see paljude riikide jaoks olnud tavapärane töötuse määr,» märkis Mertsina.

Kui võrdleme töötleva tööstuse tootmismahtude muutusi, siis Eesti on saanud tugevama löögi kui Läti ja Leedu. 

Riik peab hakkama tegema valikuid

Riigi edasised kriisimeetmed peaksid ökonomisti hinnangul sõltuma koroonaviiruse teise laine tugevusest. «Kui siiani on riigi poolt majandust toetatud laialdaselt, siis nüüd peab hakkama riik tegema rohkem valikuid. Samuti peaks riik tulema jõulisemalt välja erinevate taristu investeeringute tellimustega, mis ei anna tööd mitte ainult ehitussektorile vaid ka ehitusega seotud teistele erialadele,» leidis Tõnu Mertsina.

Riik peaks Mertsina arvates pikema plaani jaoks läbi mõtlema, milliseks tahame oma eesolevat majandust kujundada. «Ilmselt tahame hoida kõrgelt kvalifitseeritud tööjõudu ja kõrgtehnoloogilist majandust. Samuti tahame liikuda rohkem majanduse poole, mis on seotud erinevate keskkonnaalaste nõuetega. Sellised tingimused peaksid olema pikemas plaanis paigas,» sõnas ta.