/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/08/24/13295098t1h66ec.jpg)
Eesti Puitmajaliidu tegevjuhi Lauri Kivili sõnul ei ole tänavuse aasta prognoosid vaatamata möödunud aasta headele tulemustele kindlasti head.
Puitmajaliit selleks aastaks häid tulemusi ei prognoosi
«Kesk-Euroopa turud on tänu aiamajade suurele nõudlusele hetkel küll hästi vastu pidanud, kuid tellimuste järsk vähenemine ning tööde edasilükkamine Rootsis ja Norras on vähendanud sektori esimese kuue kuu eksporti eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi neljandiku,» nentis Kivil pressiteates.
Ta lisas, et just Norra ja Rootsi on peamised elamuarenduste, avalike hoonete ja kortermajade sihtturud. «Selliste tööde mahud on reeglina üsna suured ning arvuliselt ei ole lepinguid palju. Juba üksikute suurte tehingute edasi lükkumine, peatumine või tühistamine mõjutab oluliselt sektori ekspordikäivet,» märkis ta.
Kui möödunud aasta Euroopa puitmajade ekspordi kogumaht oli enam kui 1,5 miljardit eurot, siis Kivil prognoosib, et tänavu jääb see alla miljardi.
Kivil leiab, et puitmajasektori käekäik sõltub otseselt ühiskonna stabiilsusest, kuna sektori valmistatud tooted eeldavad klientidelt pikaajalist planeerimist, tugevat finantsvõimekust ning teadmist, et lähitulevik on stabiilne.
«Ehitussektori arengut mõjutavad peamiselt kaks faktorit – inimeste kindlustunne ning pankade laenupoliitika. Kui need tegurid on paigas ja toimivad, siis taastub ka tavapärane hoonete ehitus, sest uute eluasemete nõudlus nii Eestis, Kesk-Euroopas kui ka Skandinaavias ei ole kusagile kadunud,» selgitas ta.
Kivili vaates muutub kindlasti järjest olulisemaks ka koduturg, kus oleks tema hinnangul just praegu äärmiselt oluline käivitada kohalikku puidutööstust toetavaid ehitusprojekte.