Kümme soovitust, kuidas oma rahaga edukalt ümber käia

Foto: TPM

Swedbanki eraisiku rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu tõi 2012. aastaks välja kümme soovitust, mida oma rahaasjade korraldamisel silmas pidada.

1. Jätkuvalt on meie esmane soovitus rahaasjade osas oma kulutuste planeerimine – pidage pere-eelarvet ning hoidke rahakotis toimuval regulaarselt silma peal. Nii ei ole karta ebameeldivat üllatust kuu lõpus ega sedagi, et tähtsamate ostude tegemisel raha napiks.

2. Maailmas ja Euroopas on võrdlemisi ebakindlad ajad. Ehkki Eesti riigi rahaasjad on paremas korras kui nii mõnelgi teisel, oleme siiski avatud majandus ja mujal toimuv mõjutab meid paljuski. Seega lootkem parimat, ent olgem valmis ka ootamatusteks.

Ootamatusteks valmisolek ei tähenda muud kui regulaarset säästmist. Üldiselt soovitatakse iga kuu säästa 5-10 protsenti sissetulekutest. Kõrvale pandud raha aitab üle nii ootamatust tööta jäämisest, pikaleveninud haigusest kui palga vähenemisest.

3. Ehkki eurohinnad tunduvad ja numbri mõttes ongi väiksemad kroonihindadest ning kaupmehed on loobumas kahes vääringus hindade näitamisest, tasub endiselt tähelepanu pöörata ka euro või kahe suurustele ostudele ning metallrahasse tuleks suhtuda täie tõsidusega. Ehkki inimesed on valdavalt eurorahaga kohanenud, ei anna me sageli siiski endale aru, et 2-eurone münt on väärt rohkem kui 25- ja 5-kroonine rahatäht kokku.

4. Hinnatõus on majanduse jahtumisel järgi andmas, ent mitmed tooted ja teenused on Eestis viimase aasta jooksul siiski märkimisväärselt kallinenud. Mõnedes kaubagruppides tõuseb hind veelgi. Nii on näiteks kütusehinnad tänaseks jõudnud seninägematule tasemele ning see mõjutab kaude ka paljusid muid hindu. Samuti on tõusuteel kodukulud – küte ja elekter.

Mõnevõrra on siiski hindu kergitanud ka rahavääringu muutus, kuna on kaupmehi, kes on hinnad ümardanud tarbijale mugavamaks – näiteks võib hinnast 2,33 saada 2,5 ning neid, kes seda tähele panevad, on paraku vähem kui inimesi, kes märganuks kolme ja poole kroonist hinnaerinevust. Seega tasub hindu hoolega silmas pidada ning hääletada jalgadega – eelistage teenuste ja toodete pakkujat, kes hinnad mõistlikul tasemel hoiab.

5. Hoolimata suurtest allahindlusest eristage vajalikud ostud emotsionaalsetest, muidu jätate kauplustesse kavandatust palju rohkem raha. Selle juures on abiks ostunimekirjad, endale enne poodiminekut kululimiidi seadmine või suisa krediitkaardi kojujätmine poodi minekul.

6. Pidage 2012. aastal tehtavate hariduskulude ning laenumaksete juures meeles, et alates 2013. aastal esitatavast tuludeklaratsioonist väheneb kolmandiku võrra summa, millele saab kohandada tulumaksusoodustust. Hariduskulude eest tasumisel tuleb jälgida, et makse sooritaks see pereliige, kes kulud oma maksudeklaratsioonis esitada saab.

Eriti oluline on seda silmas pidada kõrghariduse eest tasumisel, kuna õppetasud jäävad vahemikku 1800-4600 eurot aastas, mis moodustab edaspidi enam kui poole soodustuse alla kuuluva summast ühe inimese kohta. Ka oleks hea, kui kodulaenu intresside ning hariduskulude eest ei taotleks maksutagastust sama inimene – nii võib pere osast rahast ilma jääda.

7. Märgake hädasolevaid pereliikmeid ja sõpru ning aidake vastavalt oma võimalustele – ei või iial teada, millal ise abi vajate. Viimase aasta jooksul on lähedaste rahalist tuge vajanud 38 protsenti inimestest ja koguni 33 protsenti töötavatest inimestest. Lähedaste toetus ja hea nõu on hindamatu väärtustega raskustest väljatulekuks.

8. Olge ettevõtlikud ja ärge põlake ära täiendavaid sissetulekuallikaid – kasutage ära oma oskusi ja teadmisi ning täiendage neid. Ehkki iga viies Eesti elanik on oma sissetuleku suhtes rahulolematu, tegeleb ettevõtlusega enda sõnul vaid 11 protsenti Eesti inimestest.

9. Kaaluge pangaarvele säästetud raha tulusamat paigutamist. 70 protsenti Eesti inimestest hoiab sääste arvelduskontol, kus tootlus inflatsioonile alla jääb. Paigutades raha kasvõi täiesti turvalisele turukõikumistest mittesõltuvale tähtajalisele hoiusele, teeniks see vähemasti nii palju, et hinnatõus kogutut ära ei hävitaks.

Kel veidigi valmisolekut riskida, võiks mõelda ka investeerimishoiustele, mis tagavad põhisumma säilimise, ent ei garanteeri intresse. Tähtajaline hoius on täna 12 protsenti eestimaalastest, investeerimistooted on aga sootuks avastamata maa.

10. Lähtuge oma pere kulutust kavandamisel tegelikest rahalistest võimalustest, mitte naabri valikutest või reklaamides nähtust. Ehk lihtsalt öeldes – ärge püüdke elada üle oma võimaluste ning vältige tarbetuid võlgu ja järelmakse.