/nginx/o/2012/01/16/914764t1h08c2.jpg)
Ajal mil Euroopa vaidleb selle üle, kas kehtestada finantstehingute maksu või mitte, kinnitas Rootsi endine rahandusminister, et nende kogemus oli 1980ndatel aastatel nii negatiivne, et nad loobusid sellest.
Rootsi eksminister: finantstehingute maks kukkus läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rootsi kogemus oli negatiivne nii riigi finantsolukorrast kui ka üldisest sotsiaalmajanduslikust perspektiivist lähtudes,» ütles endine rahandusminister Bo Lundgren uudisteagentuurile AFP.
1984. aastal kehtestas Rootsi sotsiaaldemokraatlik valitsus 0,5-protsendilise maksu igalt aktsia ostu- või müügitehingult (mõned aastad hiljem maksumäär kahekordistati) ja 1,0-protsendiline maks optsioonidele. Maksumäär võlakirjatehingutega oli sõltuvalt lunastamistähtajast 0,03 kuni 0,001 protsenti. Maks kehtestati maaklerteenustele.
Kuid maksu tagajärjed olid sellised, et valuutatehingutele kehtestatud maksust loobuti juba 16 kuud pärast selle kehtestamist ning ülejäänud maksudest loobuti kaheksa aastat hiljem, 1991. aastal.
Maksu kehtestamise tulemusena liikusid valuutatehingud Stockholmist Londonisse, tehingud aktsiate, võlakirjade ja optsioonidega läksid samuti välismaale ehkki tagajärjed polnud nii hävitavad kui maksudelt valuutatehingutelt.