Sõerd: kriisi varjus käib hoogne laiutamine

Reformieranna fraktsiooni ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu rahanduskomisjoni ja Reformierakonna fraktsiooni liikme Aivar Sõerdi sõnul veab eelarvekulude kasvu avaliku sektori palgakulu kiire kasv, mis esimesel poolaastal kasvasid 6,8 protsenti.

«Kiiret palgakasvu põhjendas minister Helme lisatasude ja tulemuspalkade maksmisega. Siinkohal tuleb aga märkida, et näiteks erasektori palgakasv on tänavu rahandusministeeriumi koostatud lisaeelarve seletuskirja andmetel 0 protsenti. Tänavuse põhieelarve seletuskirja andmetel kasvasid valitsussektori palgakulud kiires tempos ka eelmisel aastal, ehk 9,4 protsenti,» kirjutas Sõerd sotsiaalmeedias.

Teisipäeval teatas rahandusministeerium, et eelarvepuudujääk on poole aastaga kasvanud 867 miljoni euroni. Eelarvekulud kasvasid esimesel poolaastal eelmise aastaga võrreldes 340 miljoni euro võrra.

«Nii suurt kasvu ei olnud kirjas ka eelmise aasta lõpus kinnitatud põhieelarves, kus kogu aastaseks kasvuks oli eelarves ette nähtud 236 miljonit eurot. Seega kriisi ja lisaeelarve varjus käib hoogne kuludega laiutamine. Kuna märkimisväärselt suur osa on seal palgakulude kasvul, siis võib öelda, et suur osa laenurahast lähebki avaliku sektori töötajatele palkade maksmiseks. Lisaeelarves oli teatavasti uusi investeeringuid vaid näpuotsaga ja ka toetusmeetmetest on seni käiku läinud väga väike osa. Lisaeelarve meetmete väljamaksete uuendatud seisu rahanduskomisjonile ei esitatud,» märkis Sõerd.

Seega ajal, kui erasektoris kulusid kokku tõmmatakse, laiutab avalik sektor ka kriisi ajal kiires tempos kasvavate palgakuludega, ütles Sõerd.

6,8-protsendilist palgakasvu polnud kirjas ka tänavuses põhieelarves, mis näitab tema sõnul, et ministeeriumitel on eelarves piisavalt kulude puhvrit, et palkadega laiutada.

«Sellepärast pole ka midagi imestada, kui näiteks haridus- ja teadusministeerium saab noorteameti juhile maksta 6900 euro suurust põhipalka,» tõdes ta.

Sõerd tõi võrdluseks, et Läti eelarve defitsiit oli esimesel poolaastal umbes 500 miljonit eurot.

«Läti eelarve on varem ajalooliselt olnud Eestist suuremas puudujäägis, nüüd paistab, et Eesti on Lätist möödumas puudujäägi suuruselt. Ka Eesti eelarvekulude kasvutempo oli juba enne kriisi puhkemist ülemäära kiire, seda ka teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses,» märkis ta.

Eelarvemiinus pea 900 miljonit

Juuni lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,3 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ehk 867 miljoni euroni, teatas rahandusministeerium sel nädalal.

Kuue kuu maksulaekumine kukkus võrreldes möödunud aasta sama ajaga 5,6 protsenti 3,48 miljardi euro tasemele. Lisaeelarvest on poole aastaga täidetud 50,3 protsenti.

Juunis suurendas puudujääki töötukassa 100 miljoni euro võrra kasvanud defitsiit. Ülejäänud valitsussektori tasandid olid juunis ülejäägis tänu oodatust paremale maksulaekumisele ja riigieelarvesse laekunud dividendimaksetele.

Võrreldes 2019. aasta juuni lõpu seisuga on puudujääk siiski umbes 800 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui vähenenud tulubaas.

Maksulaekumine on vähenenud umbes 220 miljonit võrreldes eelmise aastaga, lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli juuni lõpuks 236 miljoni euro suuruses puudujäägis. Kohalikud omavalitsused on seevastu eelmise aastaga võrreldes suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele ning ettevaatlikule kulukäitumisele.