/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/08/14/13273499t1h3290.jpg)
Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi Joel Jesse arvates on Tallinna-Helsingi tunneli vajadus selgelt tõestatud ja järgmine loogiline samm oleks eriplaneeringu algatamine, kirjutab ERRi uudisteportaal.
Harjumaa omavalitsused tahavad Helsingi tunneli eriplaneeringut
Jesse sõnul peaks ka kaaluma varianti, et rahastusega aitab arendaja.
Riigihaldusminister Jaak Aab on teinud ettepaneku jätta eriplaneering algatamata, kaheldes projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. Jesse silmis saaksime need vastused alles planeeringu käigus.
«Kõik need julgeolekuohud, erinevad keskkonnaalased ohud – ma olen veendunud, et eriplaneering ongi see dokument, see menetlus, mille raames hinnatakse kõikvõimalikke erinevaid ohtusid, riske. Ja siis hinnatakse, kas need ohud ja riskid on leevendatavad, on nad liiga suured, mida ei ole võimalik leevendada ja mis välistavad selle võimaliku rajamise,» kommenteeris Jesse.
Tema hinnangul on menetlusprotsess see, mis annab lõplikud vastused – eelnevalt ei ole võimalik sajaprotsendiliselt öelda, kas mõni risk on liiga suur või ei ole.
Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei peab kahe linna vahelise tunneli ühenduse loomist heaks ideeks. Siiski on Hololei sõnul soome ärimehe Peter Vesterbacka tunneliprojekt liigselt optimistlik.
«Selle teemaga saab terviklikuna riikide vahel edasi minna, arutada ja sealt võib-olla kuskil kunagi kaugel tulevikus teoks saab. Ma arvan, et kunagi ei tohi ühelegi asjale lõplikult ei öelda ja laualt ära visata, vaid tuleb seda vaadata omas ajas ja omas ruumis,» lausus Hololei.
«Konkreetse küsimuse puhul ma usun, et Eesti valitsus on seda tõsiselt kaalunud ja mulle tundub vähemalt, et see, mis nad on praegu välja öelnud ja mida on ka minister Aab väljendanud, on igati loogiline ja mõistlik,» sõnas Hololei.
Riigihaldusminister Jaak Aab keeldus kommenteerimast Harjumaa Omavalitsuste Liidu seisukohta.