Otse Postimehest ⟩ Lehar Kütt: erinevad ootused KredExile tõid kaasa tüli

KredExi juhi kohalt lahkuv Lehar Kütt ütles Postimehe otsesaates, et otsuse põhjustas muuhulgas KredExi nõukogu ja juhatuse erinev nägemus juhitava sihtasutuse tegevusest. «Kriisimeetmetest sai igaüks erinevalt aru. Ootused olid väga erinevad ja eks ka sellest tõusis päris palju tüli,» sõnas ta. «Õppetund, mida kriisist kaasa võtta, on see, et kindlasti oleks võinud kriisi alguses strateegilise juhtimise pool olla tugevam,» nentis Kütt.

Järgnevad väljavõtted saatest «Otse Postimehest»​.

Te lahkute ametist 4. oktoobril, mis tähendab, et poolteist kuud on teil KredExis veel ees. Kuidas läheb KredEx teie juhtimisel sügisele vastu? 

KredEx on väga hästi valmis selleks, kui järgnevatel kuudel peaks majanduses olukord hullemaks minema ja ettevõtete vajadused abi järele kasvavad. Oleme nii kevad- kui ka suvekuudel kõvasti tööd teinud, et protsesse paremaks lihvida. Oleme inimesi juurde värvanud ja kavatseme täiendavat teavitust teha. Ma arvan, et oleme paremini valmis võimalikuks teiseks laineks ja võimalikuks kriisi jõudmiseks järgmistesse sektoritesse.

Kevadel ei osanud keegi selleks valmistuda. Ma arvan, et KredEx on praegu juba hästi valmis, aga silmas tuleb pidada, on sama olukord ei püsi, sest aeg muutub. Seetõttu on oluline kogu aeg nendel tingimustel silma peal hoida ja vajadusel muuta tingimusi.

Tegelikult ka praegu töötab minister Raul Siemi eestvedamisel kokku kutsutud ekspertkogu, kes mõtleb, kuidas võiks Kredexi poolt elluviidavaid kriisimeetmeid veel paremaks muuta. See on järjepidev töö, millega tuleb jätkata, aga tänane baas on väga hea.

See ei olnud kindlasti ootamatu või emotsiooni ajel tehtud otsus. 

Teatasite lahkumisest täna (neljapäeva - toim) varahommikul. Kui kaua te seda otsust kaalusite?

Ma olen seda mõnda aega kaalunud. See ei olnud kindlasti ootamatu või emotsiooni ajel tehtud otsus. Tegemist oli minu jaoks ikkagi väga raske otsusega ja seetõttu lükkasin seda otsustamist. Tegelikult mulle KredExis oldud aeg väga meeldib. Arvan, et KredEx ajab õiget asja ja teeb seda hästi. Kindlasti oleksin tahtnud jätkata, aga olukord kujunes selliseks, et pidasin mõistlikumaks kõrvale astuda.

Üldine praktika on see, et lahkub juhatus mitte nõukogu. 

Miks olukord siis võimatult keeruliseks kujunes?

Ühte põhjust on keeruline välja tuua. Üldistatult saab öelda, et erinevad nägemused, mis on tegelikult täiesti normaalne, kui nõukogu ja juhatuse vahel on erinevad nägemused. Üldine praktika on see, et lahkub juhatus mitte nõukogu. 

Eks kõik ajakirjanikud muidugi üritavad detailselt teada saada, milles need erimeelsused seisnevad ja leida intriigi. Kas oleks see siis Porto Franco või midagi muud. Sellist ühte asja ei ole, on mitmete asjade koosmõju.

Ma arvan, et erimeelsuste kommenteerimine või lahkamine ajakirjanduse vahendusel ei ole korrektne. Sellised asjad tuleb rääkida selgeks organisatsioonis sees. Seda enam, et ma jätkan veel ka KredExi juhina.

KredExi juhi kohalt lahkuv Lehar Kütt Postimehe otsesaates. Foto: Mihkel Maripuu

Erimeelsused olid siis ikkagi nõukogu ja juhatuse vahel?

Need erimeelsused seisnevad nägemuses, et mida ja kuidas võiks KredEx teha. Ma arvan, et see on täiesti loomulik.

Milline peaks KredEx teie nägemusel olema?

Kindlasti KredExi roll kasvab ajas. See on juba väga palju kasvanud. Pea kahekümne aasta jooksul on KredExi tegevusmahud kogu aeg kasvanud, samuti nüüd kriisi tingimustes.

Ma olen väga veendunud, et aasta lõpuks on KredExi tegevusmahud oluliselt suuremad. Riigi seisukohalt on ettevõtluse toetamiseks kindlasti mõistlik järjest rohkem kasutada laenukäendusi ja mitte niivõrd otsetoetusi. Seetõttu arvan, et KredExil on siiani väga ilus lugu ette näidata ja ees ootab suur tulevik.

Kindlasti on tulevikuvaates sellel kriisil KredExi tegevusele mõju olemas.

Kui palju on koroonakriis mõjutanud KredExi käekäigu ja tulevikuvisiooni?

Sellises kriisis ei jää palju aega tuleviku peale mõelda. Kogu aeg kuskil põleb ja tuleb palju tegeleda selliste operatiivsete küsimustega. Meie tähelepanu viimastel kuudel, kriisi algusest alates, on ikkagi olnud palju fokusseeritud kriisimeetmetele nii ettevõtluse kui ka eluaseme valdkonnas. Kogu aeg olema töötanud ka selle nimel, et neid tingimusi paremaks saada, et raha jõuaks kiiremini abivajajateni. Kindlasti on tulevikuvaates sellel kriisil KredExi tegevusele mõju olemas.

Te ei taha kommenteerida valitsuse otsust toetada Porto Franco keskuse ehitusele toetuse andmist. Tähendab, et see on valulik teema?

Ma ei ütleks, et see on valulik teema. Ma ei tahaks ka neid teisi otsuseid kommenteerida. Niipalju kui oleme nende otsuste puhul saanud infot avalikustada, oleme seda ka teinud. See on finantssektoris tavapärane, et klientidega seotud küsimusi avalikkuses detailselt ei kommenteerita.

Mis puudutab riiklikult olulisi projekte, siis tööjaotus on selline, et KredEx teeb nende projektide puhul krediidianalüüsi ja selle otsustamine, kas projekt on riiklikult oluline või mitte, on valitsuse pädevuses. KredEx saab anda soovitusi. Mis mina sellest eraisikuna arvan on tegelikult väheoluline.

KredEx siiani ei ole kinnisvaraarendust üldjuhul toetanud. See on nüüd kriisi ajal tehtud täiendus.

Avalikkust see kindlasti huvitab. Mida teie eraisikuna sellest arvate? Kas Porto Franco on riiklikult olulise tähtsusega või mitte?

Seda küsimust muidugi tuleks kõigi nende projektide puhul küsida. Põhimõtteliselt on riigi seisukohast tegemist ratsionaalse tehinguga. Me anname x summa laenu ja siis vaatame, mis riik selle eest vastu saab.

Ka Porto Franco puhul saab sama samamoodi vaadata – kui palju on seal töökohti ja kui palju maksulaekumisi. Ma arvan, et see diskussioon ongi väga keeruline. Kindlasti on võimalik asuda seisukohale, et see on oluline ja kindlasti kindlasti on väga paljudes küsimustes või punktides õigus ka neil, kes peavad seda teiste projektidega võrreldes nõrgemaks.

Teie kaldute arvamusele, et võrreldes teiste projektidega on see nõrgem?

KredEx siiani ei ole kinnisvaraarendust üldjuhul toetanud. See on nüüd kriisi ajal tehtud täiendus. Siiani on kinnisvaraturg saanud hakkama ilma KredExi toeta. Praegu ongi tegelikult väga keeruline öelda, et kellel on õigus ja kellel mitte. Eks see lõplik tõde selgub alles aastate pärast.

Ma arvan, et me kõik peame kriitiliselt peeglisse vaatama.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas kritiseeris eile (kolmapäeval - toim) rahvusringhäälingus KredExit – ta oleks soovinud näha KredExilt koroonakriisi ajal kiiremat tegutsemist. Kui suurt pingutust nõudis pandeemiast tingitud kriisimeetmete kiire elluviimine?

Loomulikult, eks me kõik oleksime soovinud kiiremat tegutsemist. Alati tuleb proovida olla parem. Loomulikult oleks saanud KredExi poolt asju paremini teha. Erakordsetest olukordadest kõik õpime. Aga ma ei leia, et siin saaks spetsiaalselt näidata näpuga KredExi suunas.

Ma arvan, et me kõik peame kriitiliselt peeglisse vaatama. Nii KredEx, valitsus kui ka riigikogu. Kõik otsuste tegemise kuupäevad on dokumenteeritud, et millal on valitsus mingeid otsuseid teinud ja millal neid on parandanud. Ma arvan, et sellest kriisist on oluline õppida ja mitte hakata patuoinast otsima.

Tegelikult tulime esimeste kriisimeetmetega välja juba kaks nädalat pärast kriisi algust. KredExi meeskond andis endast kõik sellel perioodil, töötasime öötundideni välja. Nädalavahetuseid ei olnud ja niimoodi ilma puhkepäevadeta töötasid paljud inimesed ikkagi mitu kuud järjest. Ma arvan, et neile inimestele tehakse praegu liiga.

Kuidas mõjutas väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri vahetus teie tööd?

Tegelikult väga palju ei mõjutanud. Mul oli hea kontakt Kaimar Karuga ja mul on hea kontakt olnud ka Raul Siemiga. Me ei ole väga tihedalt kokku puutunud, aga need kontaktid, mis mul ministriga on olnud, on ta mulle hea mulje jätnud. Kui Kaimar Karu ametist lahkus, siis ta tundis muret, et KredExi meetmed ikka läheksid käiku.

Kindlasti oleks võinud kriisi alguse poole strateegilise juhtimise pool olla tugevam. 

Vaakumiperioodi ministrite vahetusega ei tekkinud?

Ei tekkinud. Töö läks edasi ja ametnikud, kellega ministeeriumi poole pealt valdavalt igapäevaselt asju ajame, jäid kõik samaks. Aga õppetund, mida kriisist kaasa võtta, on see, et kindlasti oleks võinud kriisi alguse poole strateegilise juhtimise pool olla tugevam. Terve riigi seisukohast – mida lähme nende kriisimeetmetega tegema?

Kõik rääkisid kriisimeetmetest, aga igaüks sai neist täiesti erinevalt aru. Ühed said sellest aru, kui toetusest, teised kui soodusintressiga laenust jne. Ootused olid väga erinevad ja eks ka sellest päris palju tüli tõusis.

Ootused siis kelle poolt? Ministeeriumi?

Ei, ma mõtlen üldiselt, ka ettevõtjate poolt. Sealt oli väga palju segadust ja eks see kommunikatsioon oli ka erinevatest suundadest erinev. Oodati näiteks tagastamatut laenu. Tegelikult oleks võinud tagantjärgi tarkusena strateegilisel tasandil kokku leppida, et mida me tegema lähme ja millistele instrumentidele me rohkem panustame. 

Ilmselgelt me alguses panustasime rohkem käendustele, kuna seal saame heas mõttes kasutada pankade võrku. Kriisi edenedes selgus, et käenduste tingimused on liialt piiravad. Seetõttu oleks tegelikult hoopis mõistlikum hakata laenudele panustama ja sellised asjad oleks tegelikult võinud varem omavahel kokku leppida. Siis oleksid ka meetmete rakendamised läinud oluliselt ladusamalt.

See oli ka põhjus, miks oli vaja muuta mitmeid kordi Kredexi erakorralise laenu tingimusi? 

Küsimus on pigem seotud sellega, millele enne viitasin. Tegelikult oleks võinud strateegilisel tasandil kokku leppida, et mida me siis tegema lähme. Kas läheme toetust andma, soodusintressiga laenu andma või turutingimustel laenu andma. Meie pakkusime välja, et anname turutingimustel. Küsimus ei ole mitte niivõrd intressis, vaid laenu kättesaadavuses.

Aja jooksul selgus, et võib-olla tõesti need tingimused olid liiga karmid. Võtsime ettevõtjate tagasisidet arvesse ja muutsime tingimusi soodsamaks. Arvan, et see muutmine iseenesest oli loomulik protsess, aga kui oleksime alguses kohe kokku leppinud, et lähme soodusintressiga laene pakkuma, siis kindlasti oleks kõik käinud oluliselt kiiremini.

Milliseks peaks kujunema KredExi strateegiline lähenemine uue juhi alluvuses?

Jalgratast on keeruline leiutada. Igas riigis on sarnane organisatsioon olemas nagu on Eestis KredEx. Tulebki lihtsalt valikuid teha, et millisesse suunda minna. Mõned meie laadsed organisatsioonid on rohkem keskendunud pankade poolt välja antavate laenude tagamisele ja teised annavad ka ise laene. Osades riikides on ka olnud selliseid, kes konkureerivad kommertspankadega, aga sellele tegevusele on riigiabist tulenevalt seatud järjest rohkem piiranguid ja tegevust koomale tõmmatud.

Seega ministeeriumi (ministrite Raul Siemi ega Taavi Aasa) suunal teil etteheiteid ei ole?

Ei ole.

Kuidas välistada seda, et KredEx ei oleks liialt poliitikast juhindunud või poliitika tuulte vallas?

See on hea küsimus. Tuleb vaadata, kuidas riigi omanduses sihtasutuste juhtimine käib. Nõukogu liikmeid nimetab minister ja mõjutab arusaadavalt selle läbi asutuse tegevust. Riigi äriühingute puhul näiteks on moodustatud nimetamiskomitee, kes nõukogu liikmed nimetab. See võiks olla üks suund, mida mööda edasi liikuda.

Täna on siis nõukogu liikmete nimetamisega küsimärke?

Ei, ma ei ütleks seda. Seda otsustabki minister ja see on tema valik, kelle ta sinna nimetab. Nimetamiskomitee tööga olen teistes organisatsioonides kokku puutunud. Ma olen KredEx Krediidikindlustus nõukogu esimees ja sinna on nõukogu liikmed nimetanud just seesama nimetamiskomitee. Ma arvan, et nad on teinud väga head tööd nende inimeste valimisel. Kõik on suure ettevõtluse ja juhtimiskogemusega inimesed.

Kõige õnnelikum selle uudise üle oli tegelikult mu väike laps, kes rõõmustas, et saab isaga rohkem aega veeta.

Kuidas teil isiklikult läheb? Kas tunnete ennast kohati läbipõlenuna?

Mis seal salata – raske on kindlasti olnud ja eks see intensiivne töö on mõju avaldanud nii tervisele kui ka perekonnale. Kõige õnnelikum selle uudise üle oli tegelikult mu väike laps, kes rõõmustas, et saab isaga rohkem aega veeta. On olnud keeruline. Ma arvan, et on kohane võtta mõneks ajaks aeg maha.