Jaanus Murakas: farmi juhid peavad juba ise lüpsma minema

Jaanus Muraka sõnul on Eesti piimatööstuste tase Lääne omast 30 aastat maas. Kui E-Piima Paide tehas valmis saab, siis olukord muutub. Foto: Raul Mee

Pika kogemusega tippjuht, piimandusühistu E-Piim juht Jaanus Murakas muretseb meie tööjõu kvaliteedi pärast. «Me oleme juba harjunud, et me ei saa restoranis head teenindust. Me anname andeks juuksurile, kui ta ei tee sellist soengut, nagu soovisime. Märgid, et meie teenuste ja toodete kvaliteet võib langeda, on selgelt õhus,» kurtis ta.

Kuku raadio saatele «Majandusruum» antud intervjuus rääkis Murakas veel ülikeerulisest ühinemisest lätlastega, sellest, kuidas kevadel tekkis turule uus juustusort cancellation cheese (tühistatud juust – toim) ning miks põllumeestel üks silm naerab, kuid teine nutab.

Rääkige, kuidas piimandussektoril läheb. Kas kriis on möödas?

Ei julge öelda, et kriis on möödas. Iga ettearvamatu olukord on teatud mõttes kriis. Piimandus sai aprillis-mais kõvasti raputada. Tarnekanalid horeca’sse (hotellid, restoranid ja kohvikud – toim) olid sisuliselt kinni. Müük langes umbes 20 protsenti.

Juunis-juulis hakkas olukord veidi stabiliseeruma, kuid talunikud müüvad piima endiselt alla omahinna. Ootame-vaatame, mis edasi saab. Traditsiooniliselt on september-oktoober olnud Euroopa piimatootjatele hea. Ostetakse palju võid ja piimapulbrit, sest jõulud on tulekul.

Kas ja kui palju pidite E-piimas tegevust ümber korraldama? Kas tellimusi tühistati?

Tooksin Itaalia näite. Kui märtsis hakkasid seal jamad pihta (Itaalia sai viirusest Euroopas ilmselt enim pihta – toim), oli see piimandusele väga valus löök. Itaalia on üks suuremaid piima ja piimatoodete importijad Euroopas. Baltikum ja Poola müüvad sinna palju.

Itaalia juustutehastest tuli märtsis-aprillis väga palju tühistamisi. Kliendid ütlesid, et sorry, aga ära järgmist autot välja saada, mu tehas on kinni, ma ei jõua sulle maksta. Turule tekkis lausa uus juustusort – cancellation cheese ehk tühistatud juust. Kõik piimatootjad nuputasid, kuhu tühistatud juustulepingutest järele jäänud juust siis müüa. Midagi oli vaja sellega ju teha.

Aasta alguses toimus Eesti mõistes tähtis liitumine, kui panite leivad ühte kappi lätlastega ja asutasite uue piimandusühistu. Mis selle mõte oli?

Jah, E-piim ja Piena Cels liitusid ning asutasid uue ühistu SCE E-Piim. See oli esimene Baltikumis toimunud ülepiiriline ühistute liitumine. Väga keeruline ja ajamahukas protsess, juriidilisi küsimusi ja paberimajandust oli hulgaliselt.

Aga miks me liitusime? Selleks et pista konkurentsitihedal piimaturul rinda piirkonna gigantidega, nagu Arla või Valio, peame kasvama ise suuremaks. Nii saame efektiivsemaks ja surume tootmiskulusid alla.

Kohe kui liitusime, tuli Covid õuele, seega on palju, millega kohaneda. Aga hingame ühes rütmis ja meeleolu on hea. Teeme nalja, et meie ühine keel ettevõttes on bad english.

E-Piimal on käsil Eesti mõistes suurinvesteering, rajate 100 miljoniga Paidesse uue piimatööstuse. Mida see teile annab?

See on tõesti hiiglaslik projekt, mis peaks valmima 2022. aastal. Eestis pole sisuliselt viimased 30 aastat ehitatud mitte ühtegi uut nii võimast piimatööstust.

Kuna me konkureerime võimsate Saksamaa ja Põhjamaade piimatööstustega, peab meie tehnoloogia olema tipptasemel ja väga tõhus. Tööstuses on tähtis teha asju suurelt.

Praegu teevad piimatööstused Eestis ja Lätis väga väikse mahuga. Kulud on suured, omahind üleval, järelikult konkurentsivõime väheneb. Uus tehas lahendab selle probleemi.

Paraku oleme praegu oma piimatööstuste tehnilise tasemega läänest 30 aastat maas. Meie Hollandi investorid ütlevad, et teeme uue tehasega 30-aastase sammu edasi kahe aastaga. Meil on valida, kas investeerime kogu aeg natuke ja tiksumegi neil järel, või teeme 100-miljonilise suure investeeringu ja tõuseme nendega samale pulgale.

Ütlesite alguses, et piima turuhind on alla omahinna, mis tähendab, et tootmisele tuleb peale maksta. Kuidas põllumees sellises olukorras hakkama saab?

Jaa, põllumehel on praegu kõige raskem. Neil tuleb tihti ette kuue kuni üheksa kuu pikkusi kriise, kus piima hind on alla omahinna. Viimase Venemaa kriisi ajal 2014. aastal, kui lääs kehtestas sanktsioonid, oli piima hind alla omahinna tervelt 22 kuud jutti! Väga paljud farmerid läksid seepeale pankrotti. Teame, et põllumajanduses on nagunii palgad madalad, rasva on vähe. Nad tuleb raskest ajast kuidagi läbi aidata.

Järgmisel Euroopa Liidu eelarveperioodil kasvavad toetused põllumeestele kolmandiku võrra. Kas see toob sektorisse leevendust?

Loomulikult on see põllumeestele hea uudis, et läheneme toetustega Euroopa Liidu keskmisele. Samas on siin väga palju nüansse, mis teevad ettevaatlikuks.

Näiteks näeb uus eelarveperiood ette, et 10 protsenti põllumaast tuleb kasutusest välja jätta, et putukatel ja lindudel oleks kuskil elada. See on väga arusaamatu, sest pikas plaanis räägime maailmas ju toidupuudusest. Lisaks on Eestis metsa ja ülesharimata maad niigi palju.

Seega võib öelda, et põllumeestel üks silm naerab, kuna toetused kasvavad, kuid teine nutab, kuna kasvavad ka nõudmised ja bürokraatlikud kohustused.

Siinkohal tuleks Eesti poliitikutel Euroopas palju seletada. Muidu oleme nagu Nõukogude Liit, kus öeldi, et kui Lõuna-Venemaal on vili küps, siis hakkame üle liidu vilja võtma, kuigi meil sai vili alles maha pandud.

Te olete varem jõuliselt sõna võtnud välistööjõu poolt. Kuidas vaatate tagasi suvisele mürglile, kui ukrainlasi hoiti poole suveni Eestist eemal?

Välistööjõu absoluutne eiramine pole mõttekas. See on paratamatu majanduslik reegel, et mingi elatustaseme juures hakkame neist rohkem sõltuma. Kui tahame, et meie heaolu kasvaks edasi, on töökäte import paratamatu.

EKRE poliitikud ütlevad, et meil on Eestis üle 50 000 töötu, kes võivad põllutööd ära teha. Mida vastate?

Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides on ka töötuid, aga nad ei lähe põllule. USA farmides töötavad enamjaolt mehhiklased. Ka Eesti talunikud otsivad tikutulega töötajaid, aga pole neid siit leidnud.

Ma ütleks veel ühe mõtte. Tööjõuturg kui selline on turumajanduslik. Seal on tähtis, et oleks nii nõudlust kui ka pakkumist, viimast võiks olla natuke rohkem. Samas on tööturg väga kaldu nõudluse poole. Töökäsi lihtsalt pole. See viib väga kiiresti toodete ja teenuste kvaliteedi langemiseni.

Näeme ka enda ühistu liikmete pealt, et olukord on väga kriitiline. Farmi omanik laiutab käsi, sest ei tea, kellega ta homme lehmi lüpsab.

Me näeme seda juba praegu: me oleme sellega juba harjunud, kui me ei saa restoranis head teenindust. Me anname andeks juuksurile, kui ta ei tee sellist soengut, nagu me tahame. Märgid, et meie teenuste ja toodete kvaliteet võib langeda, on selgelt õhus.

Kas tunnete seda E-Piimas ka?

Tänapäeval on juhtkondadele väga suur väljakutse, kuidas tööjõu suure voolavusega tagada stabiilselt kõrge kvaliteet ja kliendi rahulolu. Seda on järjest raskem saavutada. Ka piima ja juustu tootmisel.

Meil on palju juhtumeid, kus inimesed tahavad kohe puhkusele minna, kui ilmad lähevad ilusaks. Me siis vastame, et kõigile ei saa korraga puhkust anda, sest keegi peab ka tööd tegema. Seepeale tuleb järgmine päev kümme sinist lehte.

Millal see täpsemalt tulnud on? Kas nüüd, kui piirid kinni läksid?

Probleem on pikaajaline, aga see süvenes selgelt koroonakriisiga, kui piirid läksid kinni ja välistööjõu ligipääs oli tunduvalt raskendatud.

Näeme ka enda ühistu liikmete pealt, et olukord on väga kriitiline. Farmi omanik laiutab käsi, sest ei tea, kellega ta homme lehmi lüpsab. Nad ütlevad, et peavad ise lüpsma minema. Aga lüpsmine pole sugugi kerge, see on täiskohaga töö. Kuidas jääb siis aega ettevõtet juhtida?!

Piimakarja kasvatajatel on veel üks eripära. Kui kartulikasvataja saab kartulivõttu nädala edasi lükata või mõne päeva vahele jätta, siis piimakarjaga pole see võimalik. See pole mitte päeva, vaid tunni täpsusega töö.

Kui lüpsmine hilineb, muutub see looma piinamiseks. Siin on talunikel väga suur vastutus. On väga dramaatilisi olukordi olnud.

Eksporditurgudel peab olema pikamaajooksja!

Eestis pole palju toidutootjaid, kes müüvad regulaarselt suuri koguseid Jaapani turule. E-Piim sai Jaapanis jala ukse vahele kolm ja pool aastat tagasi. «Jaapanis läheb väga hästi, oleme selle turu sisse töötanud ja saadame sinna stabiilselt Gouda juustu,» rõõmustas Murakas. «Ka mais müüsime sinna 100 tonni ehk neli konteineritäit juustu, mis andis keerulisel ajal veidi hapnikku.»

Muraka sõnul peab jaapanlastele müüma väga kvaliteetset toodet. «Turule sisenemine on pikk ja nõuab aega, lausa aastatepikkune töö. Peab olema nagu pikamaajooksja! See küsimustelaviin, mis sealt tuleb, on meeletu. Aga kui selle ära kannatad ning su teod ja sõnad käivad kokku, on see hea ja kindel turg,» kinnitas tippjuht. E-Piim müüb ka Hiina turule.

«Praegu tunnetame selgelt, et meie lai ekspordipartnerite ring annab meile eelise. Munad on eri korvides ja riskid hajutatud,» märkis Murakas. Ta tõi vastupidise näite ühest Saksa piimatehasest, mis müüs juustu kohalikule burgeriketile. «Kui restoranid koroona ajal kinni pandi, oli tootjal sisuliselt vesi ahjus.»

E-Piim Tootmine AS

Üks Eesti suurimaid juustu- ja võitootjaid, mis kuulub enam kui sajale kohalikule piimafarmerile.

2018. aasta käive oli 46,6 miljonit eurot, kasum 920 000 eurot. 2019. aasta aruannet pole firma veel esitanud.

Ettevõttes töötab juuni lõpu seisuga 195 inimest.