Rahandusministeerium kutsub mereala planeerimises kaasa rääkima

Kihnu muuli uuendamine, Kihnu sadama kai nr. 1 rekonstrueerimine juunis 2020. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

• Varem vastu võetud Hiiumaa ja Pärnumaa mereplaneeringud liidetakse riiklikule
• Mereala planeering puudutab kõiki Eesti vetel edaspidi kavandatavaid tegevusi

Eesti esimese riikliku mereala planeeringu põhilahendust ja selle mõjude hindamist tutvustavad avalikud arutelud toimuvad 17.-19. augustini Tallinnas, Kuressaares ja Saka mõisas, kuhu on oodatud kaasa rääkima ja mõtlema kõik huvilised.

«Planeeringu protsessis on üle kolme aasta tehtud intensiivset tööd. Suur ja riiklikult väga olulise tähtsusega Eesti mereala planeering on peagi jõudmas lõpusirgele,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab. «Selle aja jooksul on tihedas koostöös valdkonna ekspertide, teadlaste ja kohalike elanikega välja selgitatud parimad viisid, kuidas meie mereala tulevikus kõige funktsionaalsemalt, otstarbekamalt ja keskkonnasäästlikumalt kasutada. Sealhulgas tehes seda nii, et erinevad merekasutused mahuksid üksteise kõrvale kenasti ära.»

Avalikel aruteludel tutvustatakse Eesti mereala planeeringu põhilahendust ja sellega kaasnevaid mõjusid, sealhulgas keskkonnamõjusid. Samuti tuuakse välja avalikul väljapanekul esitatud arvamused koos vastustega. Pärast avalikke arutelusid korrigeeritakse lahendust veel viimaste laekunud täiendustega, kooskõlastatakse planeering asjaomaste asutustega ning seejärel tutvustatakse avalikkusele lõplikku, valitsusele kehtestamiseks esitatavat planeeringut. Kehtestamisele esitatakse planeering eeldatavasti 2021. aasta märtsis.

Täiendavalt on soovi korral aruteludest võimalik osa saada veebi kaudu. Veebis osalemiseks avalikustatakse ülekandelink arutelu toimumispäeva hommikul mereportaali avalehel ja rahandusministeeriumi kodulehel.

Mereala planeeringuga lepitakse kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et edendada majandust ning panustada merekeskkonna heasse seisundisse. Põhilahenduses käsitletakse erinevaid merekasutusi, määrates suuniseid ja tingimusi. Fookuses on eeskätt uued kasutusviisid, kus on olemas või prognoositavad arendushuvid, näiteks vesiviljelus ja energiatootmine. Neis valdkondades seab planeering kasutustingimused. Tuuleenergeetika jaoks määratletakse arendusalad.

Planeeringu koostamisega hinnatakse merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju ning nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele. Samuti sotsiaalseid, kultuurilisi ja inimese tervisele avalduvaid mõjusid. Planeeringu juurde on koostatud eraldiseisev mõjude hindamise aruanne, kus määratakse olulise mõju vältimiseks leevendusmeetmed. Planeeringu koostamisel arvestatakse ka piiriüleseid mõjusid. Lahenduse väljatöötamisel on tehtud tihedat koostööd naaberriikidega, kus samuti on mereala planeeringud koostamisel.

Mereala planeeringu ja selle mõjude hindamise algatas valitsus 2017. aasta kevadel. Planeeringu koostamist ja selle mõjude hindamist korraldab rahandusministeerium. Mereala planeering ja selle mõjude hindamine koostatakse koostöös konsultandimeeskonnaga Hendrikson&Ko-st. Kehtestatud planeering on tulevikus aluseks mereala kasutamise otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ka ametitele. Ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ning rannikukogukondadele saab planeering olema tegevuste suunaja. Mereala planeering korrastab majandustegevust merealal, lihtsustades ettevõtetel erinevate merel aset leidvate tegevustega arvestamist ning tagades tasakaalustatud mereala kasutuse.

Planeeringu ja mõjude hindamise täiendatud materjalid, näiteks seletuskiri, mõjude hindamise aruanne, kaardirakendus ja avalikul väljapanekul esitatud ettepanekute tabel on leitavad mereala portaalist mereala.hendrikson.ee. Planeeringu menetluse informatsioon on kättesaadav ka rahandusministeeriumi kodulehel.