Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Täislihast viinerid panid turu kihama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kaugsõiduautojuht Anatoli Severikov rõõmustab, et lõpuks ometi tuli üks lihatööstus välja täislihast viinerite ja sardellidega. Kõrgem hind Severikovi ei peluta – oluline on, et toit oleks maitsev.
Kaugsõiduautojuht Anatoli Severikov rõõmustab, et lõpuks ometi tuli üks lihatööstus välja täislihast viinerite ja sardellidega. Kõrgem hind Severikovi ei peluta – oluline on, et toit oleks maitsev. Foto: Mihkel Maripuu

AS Maag Lihatööstus tõi müügile 100-protsendilise lihasisaldusega keeduvorsti, viinerid ja sardellid, pälvides selle sammuga ostjate vaimustuse ja konkurentide kriitika.



Tarbijad, kes on kogu aeg nõudnud vorstide suuremat lihasisaldust, on asunud agaralt uusi tooteid ostma, konkurendid aga osutavad etiketil olevale infole ja kahtlustavad tootjat inimeste eksitamises.

Seni on kõik lihatööstused justkui ühest suust korranud, et 100 protsenti lihast pole võimalik keeduvorsti teha. Need tulevat hallid ja koledad ning nii kallid, et keegi neid nagunii ei osta.

Nõnda on tarbijad pidanud leppima sardellide ja viineritega, milles liha vaid 10–50 protsenti. Paljud inimesed on seetõttu hoopis loobunud keeduvorsti, sardellide ja viinerite söömisest. Räägitud on ka n-ö vorstiklasside sisseseadmisest, et tarbija teaks, mis on mis.

Kaob kui soe sai

Pole saladus, et konkurents meie lihatööstuses on karm ja Eestis tegutseb sadakond suuremat tootjat pluss veel hulk väikesi. Seetõttu on uute toodetega turule tulla väga oluline, sest see annab eelise, eriti veel, kui tegu on nii põrutava uudisega kui 100-protsendilise lihasisaldusega keeduvorst või viiner.

Esimesena võtsid AS Maag Lihatööstuse Rannarootsi kaubamärgiga EHE uued vorstid müüki Selver ja Rimi, seejärel Stockmann ja alanud nädalal on lubanud seda teha ka Prisma ja ETK.

Selveri lihatoodete müügiesindaja Maie Tali ütles, et EHE tooted läksid uskumatult hästi müügiks. Poe teenindusletis kaovad keeduvorstilatid kui soojad saiad ja Sikupilli poes tehtud degusteerimisel osteti ära kogu kaasas olnud kaup.

Pirita Selveris uurisid ostjad reede keskpäeval usinalt EHE märgiga tooteid. Kaugsõiduautojuht Anatoli Severikov kiitis uued vorstid heaks ja ütles, et hakkab kindlasti täislihast sardelle oma seitsmeaastasele lapselapsele ostma, sest koolist tulles on hea neid kiiresti soojaks teha. «Las parem olla kallim, peaasi et hea on,» lausus ta.

Maag Lihatööstuse juhatuse esimees Olle Horm ütles, et EHE tootesari peaks vastama kõigi vajadustele ja ühe kilo vorsti valmistamiseks on kulunud täpselt üks kilo sealiha. Ta lisas, et sajaprotsendiline lihasisaldus saavutatakse pärast kuumtöötlemist, kus osa niiskusest aurustub.

Firma müügi- ja turundusjuhi Meelis Laande sõnul kulus ideest teostuseni napp kuu ja nüüd jääb oodata, kuidas tarbija uued tooted vastu võtab. Tema sõnul polegi maitsevahe varasemate toodetega nii suur, kuid uutel vorstidel ja viineritel on tugevam lõhn ja tihkem konsistents, mistõttu näiteks sardellid krõmpsuvad hamba all.

Konkurendid sellist sammu muidugi märkamata ei jätnud. Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Anne Mere tõdes, et tootearendus on lihatööstustele oluline vahend konkurentsipositsiooni parandamiseks ja tootjad peavadki tarbijate soove kuulda võtma. «Nüüd on küsimus, kas sellega tasub minna äärmusesse. Turuliidrina näeme, milline on eestimaalaste ostujõud ja hinnatundlikkus. Reaalsus on, et eksklusiivsed lihatooted jäävad suurele osale tarbijatest kättesaamatuks,» rääkis Mere.

Eksitav info?

Tema hinnangul aga eksitab Maagi uus sari EHE tarbijat, väites, et tooted on sajaprotsendiliselt lihast. Termokao tõttu ei saavat kuidagi 100 grammist lihast toota 100 grammi vorsti. «On kummaline, et püütakse hämada sihtrühma, kelle ostujõud ja haridustase on keskmisest suuremad,» leidis Mere.

Rakvere lihakombinaat leiab, et Maag on rikkunud toidukaupade märgistusele esitatavaid nõudeid ja kasutanud tarbijat eksitavaid kauplemisvõtteid. Ettevõte on selle kohta teinud ka kirjaliku pöördumise tarbijakaitseametisse, kus on alustatud menetlust.

Seni kõige suurema lihasisaldusega vorste tootnud Oskari lihatööstuse juht Aldo Parik ütles, et tarbija nõuab kõrge lihasisaldusega ja lisaainetest vabu tooteid üha enam. Kuid temagi usub, et «100% lihast» on eelkõige vaid hea reklaamlause, mitte täielik tõde, sest tootes on ka sool, maitseained ning muud lisa- ja abiained, näiteks sardellil seasool.

«Tähtis on, et kogu tooraine oleks päris liha, mitte kondilihamass. Tehnoloogiliselt saab lihasisaldusest 100 protsenti ja üle selle rääkida vaid vinnutatud toodete puhul. Näiteks on Oskari Mündi täissuitsuvorstis 100 g valmistamiseks kasutatud 173 g liha,» märkis Oskari lihatööstuse juht.

Konkurendi kriitika
Rakvere lihakombinaadi etteheited Maag Lihatööstusele:

•    EHE pakendil on suurelt kirjas «100% liha», aga koostises on väikeses kirjas toodud ka rida muid komponente.
•    Kiri, et 100 grammi toote valmistamiseks on kasutatud 100 grammi sealiha, ei saa tõsi olla, sest lihatoodete valmistamisega kaasneva termokao tõttu, mis on selles tootegrupis 5–15 protsenti, peaks 100 grammi toote valmistamiseks kasutatav lihakogus olema suurem kui 100 grammi.
•    Maag püüab lause abil «toode on lõhna- ja maitsetugevdaja vaba» jätta mulje täiesti naturaalsest tootest, kuid pakendil on välja toodud kuus E-ainet (näiteks säilitusaine naatriumnitrit E250).

Märksõnad

Tagasi üles