/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)
/nginx/o/2020/08/08/13260036t1h3205.jpg)
- Kindlustusfirma juhtis tähelepanu viirusekriisist tingitud riskidele reisimisel
- Reisikorraldaja esindajate arvates on hirm reisimise ees põhjendamatu
- Välisministeerium soovitab vältida reisimist turvalistest riikidest väljapoole
Seoses nakatumiste arvu kasvuga mitmetes riikides soovitas PZU Kindlustus eile planeerida reise vaid hädavajadusel. Estraveli esindajate kinnitusel ei ole see soovitus kooskõlas reisikindlustustoote eesmärgiga ning hirm Baltikumist kaugemale reisimise ees põhjendamatu.
Kindlustusfirma ja reisikorraldaja vaidlus algas reedel, kui PZU Kindlustus väljastas pressiteate, milles kirjeldati välismaale lõksu jäänud turistide kannatusi ning soovitati mittevajalikku reisimist vältida. «Kodumaale tagasipöördumine võib osutuda eriti keeruliseks juhul, kui tuleb läbida mitu transiitriiki. Seetõttu soovitame praegu reise planeerida vaid hädavajadusel,» teatas PZU Kindlustuse reisi- ja isikukahjude juht Geily Kalt.
Peagi vastas reisikorraldaja Estravel omapoolse pressiteatega, milles tauniti PZU Kindlustuse soovitust. Estravel väitis teates, et kindlustusfirma info välismaale lõksu jäänud eestlastest on eksitav, kuna Eestist pole sel aastal Bulgaariasse ühtki tellimusreisi toimunud.
«Sama hea soovitus oleks näiteks see, kui autokindlustusfirma soovitaks igasugust autosõitu vältida, sest võib juhtuda õnnetus,» ütles Estraveli lennupiletite ja kindlustustoodete müügidirektor Mauri Saarend pressiteates. Estraveli juhatuse liige Aivo Takis lisas, et pime hirm Baltikumist kaugemale reisimise ees, mis praegu Eestis valitseb, on tema arvates põhjendamatu. «Targalt reisides ei ole sa ohuks ei iseendale ega teistele, pigem vastupidi,» ütles ta.
Paari tunni pärast täpsustas PZU Kindlustus oma teadet, kuid jäi seisukohale, et praegu tuleks planeerida vaid hädavajalikke reise. Kindlustusfirma selgitas, et Bulgaariasse lõksu jäänud pere oli ostnud reisi välismaiselt reisikorraldajalt ning tekkinud kahju seisnes selles, et reisikorraldaja tühistas lennu Bulgaariast Tallinnasse ja teavitas kliente reisi kestel, et tagasipöördumise kuupäeval tagasilendu Eestisse ei toimu. Reisifirma lubas raha kasutamata lennu eest tagastada oktoobri lõpus. Kliendid pidid ise organiseerima tagasilennu Eestisse. Piletid neljaliikmelisele perele läbi Viini ja Riia Tallinnasse läksid maksma 1400 eurot.
«PZU vabandab, kui see väide heitis alusetut varju mõnele reisivaldkonna ettevõttele. Tänase [Reedese] pressiteate eesmärk on viidata praegustes oludes reisijaid ohustavatele olukordadele. Oleme juba praktikas näinud, kuidas turistid on välismaal ärajäänud reiside tõttu hätta jäänud,» ütles Kalt ning lisas, et vähemalt 15 kahjuteadet sai PZU eelmisel nädalal, kui selgus et Barcelona-Tallinna lennud tühistati Hispaanias massiliselt suurenenud nakkuskollete tõttu.
Koroonaviiruse leviku tõttu soovitab välisministeerium aga tungivalt reisimist vältida, välja arvatud Euroopa riikidesse, kus nakatunuid on 16 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul ning kust naastes ei kehti liikumisvabaduse piirang.
Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib alates esmaspäevast, 10. augustist kahe nädala pikkune liikumisvabaduse piirang järgmistest Euroopa riikidest Eestisse saabujatele: Rootsist, Luksemburgist, Rumeeniast, Bulgaariast, Andorrast, Portugalist, Hispaaniast, Horvaatiast, Belgiast, Monacost, Tšehhist, Prantsusmaalt, Maltalt, Austriast, Šveitsist, Islandilt, Poolast, Hollandist ja San Marinost.
Eestisse saabudes ei kehti liikumisvabaduse piirang tulevast nädalast reisijatele Ühendkuningriigist, Sloveeniast, Taanist, Saksamaalt, Iirimaalt, Liechtensteinist, Itaaliast, Slovakkiast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Lätist, Norrast, Ungarist, Soomest ja Vatikanist.
Teave riikide ja liikumispiirangute kohta neist riikidest saabujatele asub välisministeeriumi lehel. «Olukord võib riikides kiirelt muutuda ning palume sellega enne reisile asumist arvestada,» teatas välisministeeriumi ametnik reedeses pressiteates.