/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2020/06/09/13144174t1hd699.jpg)
Luminori Balti riikides korraldatud uuringu järgi tundis suurem osa Eesti elanikest eriolukorra ajal, et tegemist pole investeerimiseks sobiva ajaga.
Uuring: inimesed pelgasid eriolukorra ajal investeerimist
Pea pooled Eesti elanikest ehk 43 protsenti vastasid eriolukorra ajal, et tegemist pole investeerimiseks sobiliku ajaga. Lätis ja Leedus oli samamoodi vastanute hulk veelgi suurem – vastavalt 52 ja 56 protsenti, teatas Luminor.
Kuigi investeerimisvalmidus oli eriolukorra ajal madal, siis Balti riikide võrdluses oli see kõrgeim Eestis. Investeerimiseks oli valmis Eestis 18, Lätis 12 ning Leedus vaid 10 protsenti vastanuist. Inimeste investeerimisvalmidus oli tugevas seoses nende üldise rahalise kindlustundega.
31 protsenti eestimaalastest tundis, et nende rahaline olukord on piisavalt hea kriisiga toimetulemiseks. Teisalt Lätis tundis end finantsiliselt kindlana vaid 24 ja Leedus 23 protsenti inimestest.
Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani ütles, et nii rahaline ebastabiilsus kui ka turulangused võivad mõjuda negatiivselt inimeste valmisolekule investeerida. Samas on tema sõnul kriisi ajal investeerimine tihtipeale just kasulik.
«See kehtib igat tüüpi investeeringute kohta – näiteks aktsiate ostmise ja kolmandasse pensionisambasse sissemaksete tegemise puhul. Igasugune investeerimine turulanguse ajal tähendab, et investor lõikab kasu soodsamast turuhinnast ehk saab sama raha eest osta rohkem ühikuid, mis pärast hindade taastumist kasvatavad väärtust ja toovad aja jooksul rohkem tulu,» kommenteeris Pikkani.
Lisaks näitas uuring, et kui eesti rahvusest meestest oli investeerimiseks valmis 26 protsenti vastanuist, siis vene või muust rahvusest meestest oli selleks valmis vaid 10 protsenti. Eesti naistest oli investeerimiseks valmis 18 protsenti ning mitte-eestlastest naistest kõigest 8 protsenti.
Rahvuse mõju ilmnes eriti tugevalt nende vastanute hulgas, kes tundsid eriolukorra ajal, et tegemist ei ole investeerimiseks õige ajaga. Seda tundis ligi 63 protsenti mitte-eestlastest, aga vaid 34 protsenti eestlastest.
Inimeste investeerimisvalmidus sõltus ka nende sissetulekust. Kõrgema sissetulekuga inimesed olid kriisi ajal oluliselt rohkem valmis tegema investeeringuid. Eestimaalastest, kelle sissetulek on rohkem kui 900 eurot pereliikme kohta kuus, arvas 30 protsenti, et kriis on sobiv aeg investeerimiseks. Samas nendest inimestest, kelle sissetulek on väiksem kui 600 eurot pereliikme kohta kuus, oli sama meelt kõigest 16 protsenti.
Uuringu vastused koguti kvantitatiivse veebiküsitluse abil käesoleva aasta mais. Eesmärk oli analüüsida eriolukorra mõju Baltimaade inimeste finantsolukorrale ning nende hoiakutele seoses säästmise, investeerimise ja pensioniks kogumisega. Uuringus osales 1618 inimest vanuses 23–59 Eestist, Lätist ja Leedust.