/nginx/o/2011/10/19/799690t1h377b.jpg)
Rahaturgude viimase aja käitumine näitab, et Kreeka lahkumist euroalast võetakse sisuliselt juba sündinud faktina, mille tegelik saabumine mõjutab küll turgu lühiajaliselt, kuid ei ole kindlasti šokk.
Turud eeldavad Kreeka lahkumist euroalast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Turud on selgelt keskendunud Itaalia ja Hispaania teemale ning Kreeka on juba läbikäidud etapp,» ütles FOREX.ee konsultant Indrek Lindsalu. «Kui lõpuks tuleb teade, et Kreeka väljub euroalast, siis mingil perioodil kindlasti teevad turud närvilisi liigutusi, kuid seejärel peaks usk euroalasse ja eurosse kiiresti kasvama.»
Viimased Itaalia ja võlakirjaoksjonid on andnud häid tulemusi – nõudlus on olnud suur ja tootlused järsult kukkunud. Selle taga võib Lindsalu sõnul kahtlustada ka Euroopa Keskpanga kätt, kuid tõenäoliselt on tegemist siiski turgude kasvava usuga, et euroala suured riigid saavad oma võlgadega hakkama.
«Kreeka lahkumine euroalast ei tohiks hetke seisuga olla enam muu Euroopa jaoks riskantne ega põhjustada doominoefekti,» märkis Lindsalu. «Kõik asjaosalised on saanud piisavalt aega ettevalmistusi teha ja tulemüüre ehitada. Keegi isegi ei kahtlusta, et Kreeka suudaks oma võlgu tagasi maksta, seega on nii keskpankadel kui erasektoril vajalikud stsenaariumid kindlasti tehtud ja käivitatud. Samas on ju selge, et Itaalia ja Hispaania on pikemas perspektiivis ikkagi maksujõulised, isegi kui neil on praegu tõsiseid likviidsusprobleeme.»
Kreeka euroalast väljumine on olnud Euroopa liidrite jaoks tabuteema ning alles 9. jaanuaril kinnitasid Saksamaa kantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, et ühtegi riiki ei lasta euroalast minema. Lindsalu juhtis aga tähelepanu, et viimastel päevadel on Kreeka lahkumisest asunud rääkima inimesed Merkeli lähikonnast, mis viitab, et avalikkust on asutud ette valmistama.
«Probleemide ja otsuste ajatamine on tingitud ikkagi sellest, et euroala ja euro on poliitiline, mitte niivõrd majanduslik nähtus,» lausus Lindsalu. «Majandusanalüütikutele on ju olnud kogu aeg selge, et kuni Kreekal puudub oma raha, mida on võimalik riigi konkurentsivõime tõstmiseks devalveerida, ei saa juttugi olla ka võlgade jätkusuutlikkusest.»
Kreeka ühines Euroopa rahaliiduga jaanuaris 2001 ja siis konverteeriti drahm euroks kursiga 340,75:1. Lindsalu sõnul on tõenäoline, et nüüd euroalast lahkudes tuleb drahmi devalveerida neli-viis korda.