Turistide vähesus laseb nautida Kreetat ilma inimmassis trügimata

Koroonaviiruse tõttu on Kreetal sellel suvel vaid vaevalt veerand tavapärasest turistidehulgast. Kuigi turismist sõltuvad kohalikud ettevõtjad pole selle olukorraga loomulikult rahul, annab see Kreeta külalistele harvaesineva võimaluse nautida kohalikke vaatamisväärsusi turismi tippajal ilma tavapärase turistidemassita.

Kreeka lubab puhkajaid riiki jälle alates 1. juulist, kuid tingimusel, et reisija peab vähemalt 48 tundi enne riiki saabumist täitma internetis deklaratsiooni, kuhu tuleb muu hulgas märkida oma asukoht Kreekas olles ja vanduda, et sul pole koroonaviirust ja sa pole viimase 14 päeva jooksul ühegi viirusekandjaga kokku puutunud. Pärast PLF vormi (Passenger Location Form) täitmist lubab veebileht saata enne reisi algust meilile QR-koodi, mis on eeldus riiki pääsemiseks.

Lisaks Kreeka riigile deklaratsiooni täitmist ka lennufirma Smartlynx, mis lendab Novatoursi tellimusel Tallinnast otse Kreetale. Lennufirma kodulehelt tuleb alla laadida ja välja printida blankett kahes eksemplaris. Lennufirmale tuleb oma allkirjaga kinnitada, et sa pole koroonaviirusesse nakatunud ja pole kokku puutunud ka nakkusekandjatega. Üks paber tuleb anda lennukitöötajale Kreekasse lennates ja teine tagasiteel.

Lennukis on maski kandmine kohustuslik, mida tuletab meelde ka salvestatud turvahoiatus. Tavapärases turvaprotseduuride tutvustuses on väike muudatus. Kui stjuardessid näitavad, kuidas tuleb ette panna kabiini õhurõhu languse korral laest alla tulevad hapnikumaskid, hoiatatakse, et enne hapnikumaski pähe panemist tuleb eest võtta oma kaitsemask. Stjuuardess näitab vajaliku liigutuse näitlikult ette.

Heraklioni lennujaamas tuleb enne pagasi kättesaamist mööduda ametnike ahelik ja neist pääseb mööda vaid koodi näidates. Pisteliselt võetakse reisijate seast välja inimesed, kes saadetakse sirmi taha koroonaproovi andma.

Kuid mis saab edasi inimestest, kes annavad lennujaamas koroonaproovi? Kreeta turismiameti juht Aris Stratakis selgitab, et proovi andnud inimesed võivad edasi minna oma peatuspaika, kuid on kohustatud järgnevad 24 tundi püsima oma hotellitoas. Valvurit kaasa ei anta ja ööpäevane karantiinikohustus jääb inimese enda südametunnistusele. Kui 24 tunni jooksul keegi ühendust pole võtnud, tähendab see, et test osutus negatiivseks ja inimene võib rahulikult oma puhkust nautida.

Kui test näitab koroonanakkust, siis paigutatakse turist niinimetatud koroonahotelli, selliseid on Kreeta saarel ette valmistatud kokku viis. Stratakise sõnul on viimase kahe kuu jooksul tuvastatud Kreetal vaid kolm koroonaviiruse juhtumit, nad kõik olid saarele saabunud turistid. Seetõttu pole ka koroonahotellidel tegevust ja pidevas valmisolekus on neist praegu vaid üks. Viirusesse nakatunud inimene ei pea ise koroonahotellis viibimise eest tasuma, öömaja ja toidu maksab kinni Kreeka riik. Küll aga tuleb arvestada, et hotellibroneering läheb vett vedama ja ka koroonahotellis olemine ei kujuta endast ranna- ja basseinipuhkust. Kuni tervenemiseni tuleb olla oma toas arstide järelevalve all ja kui tervislik seisukord seda nõuab, saadetakse inimene haiglasse.

Lennujaamas valitakse juhutestideks inimesed välja vastavalt sellele, millest riigist nad saabuvad. „Eestist saabudes on võimalus väljavalituks osutuda üsna väike, samas peavad vahel andma proovi mõnest kõrgema koroona leviku tasemega riigist saabunud lennuki kõik reisijad,“ toob Stratakis näiteks.

Koroonaviiruse levik on pannud tegema muudatusi ka hotellides. Agios Nikolaoses asuva Minos Beach hotelli tegevjuhi Stratos Patsakis rääkis, et ohutuse tagamiseks pannakse ka tühjad hotellitoad „karantiini“. Kui külalised on hotellist lahkunud, puhastatakse ja desinfitseeritakse hotellituba üle, kuid täieliku ohutuse tagamist lastakse toal seista 24 tundi tühjana, et minimeerida viiruse leviku võimalus.

Viiruse levik on toonid Kreeta hotellides kaasa muidki muudatusi. Hotellist Fodele Beach on kaotatud restoranist tavapärane rootsi laud ja külastajad ei saa enam ise andele toitu tõsta. Restorani on ehitatud klaaskastid, mille sees teenindajad tõstavad külastaja juhiste järgi toidu taldrikule ja ulatavad selle läbi luugi välja.

Agious Nikolusi peatänaval suveniiripoodi pidav Konstantinos tõdeb, et turistide vähesuse tõttu on ta äri madalseisus. „Juulikuus on reeglina mu pood inimestest tulvil, praegu käib heal juhul kümme ostjat päevas. Kui see nii edasi läheb, pean poe kinni panema,“ ütleb ta.

Inimeste vähesuse üle kurdavad ka Kreeta suurima linna Heraklioni poe- ja kõrtsipidajad, kuigi tänavatel liigub isegi keskpäevase kuumuse ajal siiski päris palju rahvast. Nende väheste jaoks, kes praegu Kreetale tulevad, on see meeldiv võimalus tutvuda saarega ilma rahvamassides tunglemata.

Kreeta

Kreeka suurim saar Kreeta asub Vahemeres Egeuse mere lõunaosas.

Saare pikkus idast läände on umbes 260 kilomeetrit, saare väikseim laius on 12 ja suurim 57 kilomeetrit.

Saare pealinn ja suurim linn on Heraklion. Suuruselt teine linn on Chania, mis kandis saare pealinna tiitlit kuni 1970. aastateni.

Suuremad linnad on koondunud saare põhjarannikule. Kreeta lõunarannikul on inimasutus hõredam.

Heraklioni lähedal asuvad Minose kultuurist pärinevad ligi 4000 aastat vana Knossose palee varemed.

Ajakirjaniku reisi eest tasus Novatours. Artikli sisu ei ole reisifirmaga kooskõlastatud.