/nginx/o/2020/07/31/13244944t1h1db2.jpg)
Kevadel riigiaktsiaseltsile Saarte Liinid konkursiga valitud uus juhatuse koosseis ei plaani ettevõttes suuri muudatusi. Aktsiaseltsi juhatuse esimehena jätkab Villu Vatsfeld, teiseks juhatuse liikmeks nimetati Madis Savisto. Saarte Liinide nõukogu esimees Toomas Vainola kinnitas, et uue juhatuse üks tähtsamaid ülesandeid on koostada ettevõtte järgmise kümne aasta arengukava.
Kriis on sobiv aeg analüüsiks
Arengukava hakati ette valmistama juba enne aktsiaseltsi 25. tegevusaastat tähistanud konverentsi 2019. aasta novembris. Villu Vatsfeld ütles, et Saarte Liinide tegevus on eelmistel perioodidel olnud õigustatud ning eesmärgid jäävad samaks ka edaspidi.
«Regionaalsete sadamate pidajana peame endiselt tagama laevaühenduse toimimise Eesti asustatud saarte vahel ja suur osa uuest arengukavast pühendub sellele eesmärgile. Teine pool tuleneb Euroopa üldisest makromajanduslikust arengust. Eesti on paratamatult teel toetusraha saajast netomaksjaks, mis tähendab, et riigile tähtsa taristu ning sealhulgas sadamate arendamisel peame olema valmis oma rahaga hakkama saama,» tõi Vatsfeld välja uue juhatuse peamised eesmärgid. Ta möönis, et kevadise pandeemiakriisi järel transpordivaldkond tõenäoliselt muutub ning nii peeglisse kui ka tulevikku peavad vaatama ka laevandus ja sadamad.
Riigisiseselt annab kogu saarte mandriühenduse temaatika taasmõtestamiseks hea võimaluse juunis algatatud Suure väina püsiühenduse eriplaneering. «Valitsused on korduvalt arutanud, millised oleks õiged ühendused saartega, kas laevad, tunnelid või sillad. Samas pole senini sisulist ülevaadet, kui suure osa liiklusest moodustavad ettevõtluseveod ja kaupadega varustamine, kui suur on tööhõivega seotud pendelrände osa ja kui palju on turismivedusid või kohalikke sõite. Kuni pole selget pilti liikluse sisust, ei saa arvestada sotsiaalmajanduslikku kasu ega arutada, mis tüüpi ühendust on vaja,» rääkis juhatuse liige Madis Savisto.
Rohkem uuringuid ja teaduslikku lähenemist
«Tahame muuta filosoofilist lähenemist ja pidada sadamate arendamise juures rohkem silmas, kellele ja millist teenust pakume. Oleme avatud kõigi huvigruppidega suhtlemisel, et võimalikult hästi vastata liiniteeninduse, kaubaveo ja väikelaevanduse nõudlusele,» kirjeldas Savisto. Selleks on Saarte Liinidel kavas pühendada palju tähelepanu tehnilistele ja majanduslikele eeluuringutele ja sadamate planeerimisele. Savisto lisas, et ükski sadam ei saa kunagi valmis.
«Sadamate kasutajate vajaduste muutumine tingib selle, et ka sadamat tuleb pidevalt muuta. Arendame sadamaid oma parimast tänasest teadmisest lähtudes ning püüame võimalikult vähe välistada heade lahenduste lisamist tulevikus. Hästi planeeritud sadam on selline, mida on lihtne muuta,» selgitas ta.
:format(webp)/nginx/o/2020/07/31/13244949t1hc39e.jpg)
Uus juhatuse liige Madis Savisto ei pea ennast suureks meresõitjaks, aga kinnitab, et merel käia talle meeldib ja oma paat on olemas. «Kalal käimine on vabandus merel viibida. Vabal ajal sõidan ka jahiga,» selgitab ta.
Kaubaveod toovad suure osa tulust
Et seni kasutatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste vähenemisel ise hakkama saada, tuleb Saarte Liinidel leida võimalused äritulude suurendamiseks. Ligikaudu poole ettevõtte käibest annab praegu saarte parvlaevaühenduse teenindamine. Ülejäänud ja väga suur osa tuleb kaubalaevade sadamatasudest, kala- ja hobilaevade kaimaksudest ning süvendus- ja pukseerimistöödest.
«Liinilaevadelt saadav tulu on seotud avaliku liiniveo hankega ja klassikalises mõttes ei saa seda omatuluks nimetada, sest see sõltub maanteeameti tellimusega paika pandud reiside ja laevade arvust. Sadamapidaja pingutused mõjutavad reisijate hulka vähe,» selgitas Vatsfeld. Küll aga vajavad juhatuse liikmete hinnangul põhjalikumat analüüsi saarte kaubaveod, sest lisaks eraldi kaubalaevadega veetavatele spetsiifilistele kaubaliikidele, nagu ümarpuit ja puistekaubad, veetakse põhiosa saarte kaupadest parvlaevadele veerevate veoautodega.
«Tegelikult elab kogu saarte majandus ro-ro-kaubaveol. Traditsioonilisel viisil ehk kaubalaevadega läbib meie sadamaid 900 000 tonni kaupu aastas, kuid hinnanguliselt võib veokite ja haagistega veetava kauba hulk küünida 500 000 tonnini,» ütles Vatsfeld. Saartele maanteed mööda veetavate kaupade maht võib olla suuremgi, kuna ro-ro-kaubaveod praegu eraldi arvestuses ei kajastu. Kui palju liigub kaupa saartele, mida veetakse saartelt mandrile ja kus on need kohad, kus maanteel liikuv kaup võiks minna laevadele, on küsimused, millesse juhatus tahab lähiajal selgust tuua.
«Kindlasti analüüsime kõigi sadamate kaubaperspektiive eraldi ja selle järgi teeme otsuseid, kuidas kaubavedu edasi teenindada,» märkis Savisto. Keskkonnasäästlikkuse eesmärkidest lähtuvalt oleks tema sõnul mõistlik osa kaubagruppe, nagu ehitusmaterjal ja teeremondimaterjal, tuua saartele laevaga ja vedada laiali kohapeal võimalikult väikese maanteekilomeetrite arvuga.
Sadamate ja veeteede planeerimine käsikäes
Savisto hinnangul on keskkonnas toimuvate muutuste teadvustamine arengukavas tähtis. «Ei saa eirata looduses toimuvaid protsesse. Sadamat saab pidada merega koos, mere vastu võitlema minna on väga kulukas. Lainemõju ja geoloogilised uuringud peaksid kindlasti olema tehtud enne projekteerima asumist, et nende põhjal rajatistele õige konfiguratsioon valida. Nii saame sadama, mida on odav pidada ja mis püsib võimalikult kaua kasutuses,» selgitas Savisto oma seisukohti. Selleks kavatseb juhatus enne uute investeeringute planeerimist teha rohkem koostööd TTÜ meresüsteemide instituudi ja küberneetika instituudiga.
Vatsfeld tõi näiteks Ruhnu Ringsu sadama ning Rohuküla-Heltermaa liini, kus liikuvad setted kipuvad veetee sügavust vähendama ning kus samal ajal on viimasel kümnendil muutunud nii setete liikumine kui ka valdavad tuulesuunad.
«Sadamate pingutusest jääb sageli väheks ja vaja on komplekssemat lähenemist, koostööd veeteede ametiga. Näiteks Rukki kanalis saab kas laevaga sõita või tööd teha, aga mitte mõlemat korraga,» rääkis Savisto ning lisas, et jutu tasandil on ametiga arutatud ka Rukkirahust lõuna poolt mööduva Kuivarahu asendusmarsruudi kasutamist. Veeteede ameti kinnitusel tehakse Kuivarahu piirkonnas sel suvel võimaliku veetee projekteerimiseks geoloogilised uuringud.
Saarte asukad sõltuvad Saarte Liinide teenusest
«Väikesaarte asukad sõltuvad meie teenustest. Reisilaevade liiklus taastus pärast kriisi väga kiiresti,» märkis Savisto. TS Laevade andmetel on saarte püsielanike osakaal reisijate hulgas tänavu suurenenud ning moodustab kokku 26,6 protsenti. Vatsfeld lisas, et ka turism on eeldatust paremini taastunud ning saabumata jäänud välisturiste on kompenseerinud külastajad Eestist, Lätist ja Leedust. «Kuigi välisliiklus on piiratud, ei jäta inimesed puhkamata. Tõenäoliselt on saabunud ka palju selliseid siseturiste, kes pole varem Eesti saartele kui pikemale puhkusekohale mõelnudki,» kommenteeris Vatsfeld.
/nginx/o/2018/11/07/11554903t1h5e12.jpg)