Austraalia plaanib tehnoloogiahiiud uudiste eest maksma panna
Austraalia tutvustas reedel valmimisjärgus eelnõusid, mis võimaldavad panna USA tehnoloogiahiiud Google'i ja Facebooki oma platvormidel vahendatud sisu eest uudiseid tootvale meediale tasusid maksma.
Rahandusminister Josh Frydenberg teavitas «kohustuslikust käitumiskoodeksist», mis peaks edaspidi raskustes uudistetootjate ja tehnoloogiafirmade suhteid määrama. Eelnevalt oli püütud 18 kuu vältel pooled läbirääkimistega kokkuleppeni viia, kuid see ei õnnestunud.
Lisaks uudissisu eet maksmisele reguleerib eelnõu ligipääsu kasutaja andmetele, algoritmide läbipaistvust ja sisu järjestamist platvormide uudisvoogudes ning otsingutulemustes.
«Kaalul pole midagi vähemat kui Austraalia meediamaastiku tulevik,» ütles Frydenberg pressikonverentsil.
Ta kinnitas, et koodeksi rakendamist tagavad eelnõud jõuavad lähemate nädalate jooksul parlamenti ning need sisaldavad arvestatavaid rahalisi karistusi, mis võivad minna tehnoloogiafirmadele maksma sadu miljoneid dollareid.
Ehkki koodeks puudutaks kõiki digiplatvorme, keskendub see ministri sõnul esialgu Facebookile ja Google'ile kui kahele maailma rikkaimale ja võimsamale kompaniile.
Google teatas kiirelt, et on esitatud kavas «sügavalt pettunud».
«Valitsuse kõvakäeline sekkumine ähvardab takistada Austraalia digimajandust ning mõjutab teenuseid, mida me võiksime Austraalias pakkuda,» ütles Google'i Austraalia ja Uus-Meremaa haru tegevdirektor Mel Silva.
Austraalia algatust jälgitakse pingsalt kõikjal maailmas. Uudismeedia on digimajanduse tingimustes oluliselt kannatada saanud, sest reklaamitulu on koondunud valdavalt Facebooki, Google'i ja teiste suurfirmade kätte.
Lisaks sellele on suuri raskusi toonud koroonaviiruse pandeemia põhjustatud majanduslangus. Austraalias on viimastel kuudel kinni pandud kümneid ajalehti ja sadu ajakirjanikke on töölt vabastatud.
Erinevalt teistest seni edututest katsetest suurplatvormid maksma panna ei kasuta Austraalia algatus autoriõiguse argumenti, vaid konkurentsiõigust ehk «teravat tasakaalustamatust» uudismeedia ja hiidfirmade vahel.
Algatuse taga on tugevalt ka kaks suurimat Austraalia meediakompaniid, Rupert Murdochi News Corp ning Nine Entertainment.
Seni on Facebook ja Google osutanud, et kui kohustuslik maksmine peaks kehtima hakkama, siis nad lihtsalt boikoteerivad Austraalia ajakirjandust. Frydenberg seevastu hoiatas, et koodeks keelab sellise diskrimineerimise.
Minister nimetas algatust «juhtivaks regulatiivseks raamistikuks kogu maailmas». Ta ütles, et eesmärk ei ole mitte Austraalia meedia kaitsmine konkurentsi või sektorit tabanud tagasilöökide eest, vaid «võrdsete tingimuste loomine».
Kui «heas usus» korraldatud läbirääkimised tehnoloogiafirmedega kolme kuu jooksul seaduse jõustamisest tulemuseni ei vii, algab siduv vahekohtumenetlus, mida juhib Austraalia konkurentsi- ja tarbijakaitseamet ACCC, kes on ka koodeksi väljatöötaja.
ACCC on hinnanud, et Google ja Facebook koos teenivad Austraalia turult reklaami eest aastas kuus miljardit Austraalia dollarit (3,65 miljardit eurot). Koodeksi rikkumisel ulatuksid karistused kümne miljoni Austraalia dollarini (kuus miljonit eurot) või koguni kümne protsendini ettevõtte kohalikust käibest.
Suurkompaniid on seevastu teatanud, et uudissisust sõltuv reklaamitulu on väga vähene. Google kinnitas juunis, et teenis mullu vaid kümme miljonit Austraalia dollarit tulu klikkidelt reklaamidel, mis paiknesid uudistega seotud otsingupäringute juures. «Enamik tuludest ei tule mitte uudisteotsinguist, vaid kaubandusliku eesmärgiga otsinguist,» väitis Mel Silva siis.
ACCC juht Rod Sims selliste väidetega ei nõustu. Ta loodab lahendada tasakaalustamatuse ning saavutada kasutatud uudissidu eest õiglased tasud.