/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/22/7506073t1h11a9.jpg)
SEB teatel kerkis kriisis kaarditehingute maht, millega koos vähenes märgatavalt ka sularaha kasutus.
SEB: pangakaartide kasutus suurenes kriisis veelgi
Aasta võrdluses on kaarditehingute maht kasvanud sularahatehingutega võrreldes pea viis protsenti. Praegu eelistatakse maksmisel kasutada pangakaarti 68 protsendil juhtudest. Sularaha väljavõtmine on vähenenud kõigis vanusegruppides, teatas pank.
«Toidupoodides tehtud kaardimaksete maht on aastaga jäänud muutumatuks – olulist kukkumist polnud ka kriisi ajal,» ütles SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt pressiteates. «Tänaseks on ka näiteks rõivapoodides tehtud kaarditehingud võrreldes eriolukorra eelse ajaga taastunud pea täielikult.»
Samas nentis ta, et kaardimakseid ja sularaha kasutamist liites on SEB andmetel aasta võrdluses tarbimine vähenenud siiski neli protsenti.
Kulutused transpordile on endiselt väiksemad, mille põhjus on tõenäoliselt jätkuv töö kodukontoritest, mis tähendab vähem autosõite. Panga hinnangul on transpordikulude kukkumises teatav roll ka kütuse hinnalangusel. Seevastu eestlaste kulutused kodu- ja aiakaupade sektoris on tõusnud vähemalt viiendiku võrra.
«Koos kaardimaksete osakaalu kasvuga vähenes märgatavalt ka sularaha kasutus. Juuni võrdluses on sularaha tehingute maht vähenenud umbes viiendiku võrra eelmisel aasta sama perioodiga võrreldes. Samas, ka selles maksekanalis on viimasel ajal toimunud teatud taastumine, peale seda, kui eriolukorra ajal saavutas eestlaste sularahakasutus ajaloolise miinimumi,» märkis Kitt.
SEB andmetest on samuti näha, et turismisektor taastub vaevaliselt, kuid kultuuri- ja meelelahutussektor toibuvad kiiremini. Kultuuri- ja meelelahutussektori tarbimine on praegu veel 40 protsenti madalamal ootuspärasest juuni tasemest, millest järeldub, et taastumisruumi on kõvasti.