/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/19/12750101t1h5868.jpg)
Tarbijate kindlustunde indikaator oli juulis miinus 15, mis on endiselt oluliselt halvem pikaajalisest keskmisest, milleks on miinus 7.
Tarbijate kindlustunne püsis juulis madal
Perede hinnangul ei ole nende majandusolukord viimase aasta jooksul oluliselt muutunud, kuid ootused lähemaks aastaks on negatiivsed, teatas konjunktuuriinstituut.
Suurem osa peredest ehk 69 protsenti hindas juulis, et nende majanduslik olukord on sama kui oli aasta tagasi, kuid vähenenud on majandusliku olukorra paranemist kinnitavate inimeste osakaal ja selle tõttu on antud näitaja saldo miinuspoolel ehk -1.
Ootused oma pere majandusolukorrale aasta pärast mõnevõrra paranesid viimase kuuga – saldo oli aprillis -14, juunis 2, juulis 3 – ja on tõusnud paremaks pikaajalisest keskmisest ehk nullist.
Juulis lootis pere majandusolukorra paranemist 17 protsenti, samaks jäämist 68 protsenti ja halvenemist kartis kümme protsenti vastanutest.
Juulis elanike poolt antud hinnang Eesti majandusolukorra muutumisele viimase aasta jooksul oli negatiivsem kui kuu tagasi – saldo juunis -7 ja juulis -17.
Ka ootused püsivad sügavalt negatiivsed. 44 protsenti küsitletutest prognoosis riigi majandusolukorra halvenemist järgneva aasta jooksul, 29 protsenti samaks jäämist ja 11 protsenti lootis paranemist – saldo -17, pikaajaline keskmine 4.
Elanike tööturule antud hinnangutes kajastub tööturu olukorra halvenemine ja 66 protsenti vastanute arvates kasvab töötus järgneva aasta jooksul – saldo 30, pikaajaline keskmine 13.
Elanike hinnang toimunud hinnatõusule ja inflatsiooniootused on kaks viimast kuud kasvanud, kuid on endiselt allpool pikaajalist keskmist.
Perede rahanduslik olukord püsis juulis parem pikaajalisest keskmisest ja ligilähedaselt samal tasemel eelmise aasta juuliga – saldo 25, pikaajaline keskmine 14.
Säästvate perede osakaal 53 protsendiga on suurem kui eelmise aasta juulis. Mida jõukam on pere, seda enam on võimalusi säästa ja sama trend jätkus ka juulis. Positiivne on, et pole kasvanud finantsprobleemidega hädas olevate elanike grupp.
Perede säästmiskavatsused järgmise 12 kuu jooksul on viimastel kuudel tavapärasest suuremad, ilmselt majanduse ebaselge tulevik sunnib ettevaatusele. Nii plaanis juulis järgneva 12 kuu jooksul säästa 53 protsenti vastanutest.
Tarbijate kindlustunne on tavapäraselt erinevate sotsiaalsetes gruppides küllaltki erinev ja juulis oli kindlustunde indikaator negatiivne kõigis analüüsitavates sotsiaalsetes gruppides.