Kuigi viimastel nädalatel on kohvi maailmaturuhind hakanud tõusma, võib rekordsaak Brasiilias hinnasurvet järgnevatel kuudel alandada.
Brasiilia rekordsaak võib kohvi hinda alandada
Nagu enamiku teiste toorainete puhul, hakkas ka kohvi hind 2010. aasta teisel poolel järsult tõusma, jõudes eelmise aasta mais viimase 34 aasta kõrgeimale tasemele. Toorainehindade tõusu peamiseks põhjustajaks oli USA keskpanga (Föderaalreserv) rahapoliitika, mida on tavatsetud ka rahatrükiks nimetada.
Eestis soodustas hinnatõusu algselt ka ees ootav liitumine eurotsooniga ja hiljem kiire majanduskasv, mis soosib hinnatõusu peaaegu alati. Eelmise aasta suve algusest hakkasid hinnad aga tasapisi langema. Paraku on juhtunud ka kohviga nii nagu mootorikütusega, et maailmaturuhinna tõusule reageeris kohvi hind kiiresti, aga maailmaturuhinna langusele ei taha jaehinnad kuidagi reageerida – seda vähemalt tarbijate arvates.
Terve eelmise aasta jooksul oli kohv üks enim kallinenud kaubagruppe, mille hind kerkis aastaga kuni 50 protsenti. Detsembris oli statistikaameti andmete kohaselt kohv 37 protsenti kallim kui aasta tagasi.
Viimastel nädalatel on kohvi maailmaturuhind hakanud aga meie jaoks taas tõusma. Tooraine hind ise on küll stabiilne või kerges langustrendis, aga kuna kohviga kauplemine käib dollarites, on Ühendriikide valuuta tugevnemise tõttu meie maaletoojate jaoks hakanud hinnasurve veidi tugevnema.
Järgnevatel kuudel võib surve kohvi hinnale siiski kahaneda. Brasiilia, mis on maailma suurim kohvitootja, võib saada sel aastal rekordsaagi, kirjutas uudisteagentuur Bloomberg nädala alguses. Kui eelmisel aastal toodeti kohvimaal 43,5 miljonit 60-kilost kotti, siis selle aasta saagiks ennustatakse 49–52,3 miljonit kotti. Senine suurim saak – 48,5 miljonit kotti – saadi Brasiilias 2002. aastal. Kohvi koristamise hooaeg algab mais.