Korteri pinna ruutmeetrite arv on oluline remonti planeerides, et näiteks põrandakatteks mõeldud materjali parajal hulgal osta.
Küsimused tekivad ka kommunaalarve saabumisel, kui korteri ruutmeetreid on rohkem kui eeldati ning kindlasti on korteri tegelik suurus võtmeküsimus, kui on soov see ära müüa.
Nõukogude ajal ehitatud paneelmajades kirjeldatakse korteri pindala nii:
Eluruumi pind, mida võib kontrollida oma korteri kohta Ehitusregistris, on korteri kogu pindala. Elamispind on tubade pind, kuhu ei kuulu köök ega vannituba.
Lahuspind on kas panipaik või rõdu.
Uutes kortermajades müüb arendaja korteriomandit, mille alla kuuluvad nii eluruumid kui mitte-eluruumid (garaažiboks, parkimiskoht õues, panipaik, terrass). Seega võib korteriomand olla näiteks 130 ruutmeetrit, ent reaalset korterit on 90 ruutmeetrit. Korterit ostes, peaks kindlasti väga täpselt aru saama, kui suur on mingi korteriomandi osa alla kuuluv pind.
Kui kommunaalarvel on ootamatult teie korterile ruutmeetreid juurde tulnud, siis suure tõenäosusega on ühistu esitanud arvestamiseks teie korteri üldpinna, kuhu kuulub ka rõdu. Sellisel viisil rõdu liitmine lisab arvele paari ruutmeetri jagu teenustasusid juurde.
Mõned mõtted rõdust
Ehitise tehniliste andmete loetelu eristab rõdu, lodžat ja terrassi, kuid ei täpsusta otseselt, mis omadused peavad ühel või teisel olema selle erisuse tegemiseks.
Tavakeelekasutus ütleb ehk, et rõdu on väljaulatuv eend, lodža piirneb ehitise fassaadiga ning terrass on avatud hoone osa, mis paikneb suletud osa peal. Nimetame siis siinkohal kõiki ühtse nimetajaga «rõdu».