Kui suur on Sinu korter tegelikult?

Kortermaja. Foto: SCANPIX

Iga korteriomaniku elus saabub olukord, kus tekib vajadus saada aru, kui suur tema korter tegelikult on. Juba enne korteri ostu tuleks endale selgeks teha, kui suur korteriomandi pind tegelikult on, et hilisemaid ebameeldivaid üllatusi vältida, kirjutab Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht Maia Daljajev.

Korteri pinna ruutmeetrite arv on oluline remonti planeerides, et näiteks põrandakatteks mõeldud materjali parajal hulgal osta.

Küsimused tekivad ka kommunaalarve saabumisel, kui korteri ruutmeetreid on rohkem kui eeldati ning  kindlasti on korteri tegelik suurus võtmeküsimus, kui on soov see ära müüa.

Nõukogude ajal ehitatud paneelmajades kirjeldatakse korteri pindala nii:
Eluruumi pind, mida võib kontrollida oma korteri kohta Ehitusregistris, on korteri kogu pindala. Elamispind on tubade pind, kuhu ei kuulu köök ega vannituba.
Lahuspind on kas panipaik või rõdu.

Uutes kortermajades müüb arendaja korteriomandit, mille alla kuuluvad nii eluruumid kui mitte-eluruumid (garaažiboks, parkimiskoht õues, panipaik, terrass). Seega võib korteriomand olla näiteks 130 ruutmeetrit, ent reaalset korterit on 90 ruutmeetrit. Korterit ostes, peaks kindlasti väga täpselt aru saama, kui suur on mingi korteriomandi osa alla kuuluv pind.

Kui kommunaalarvel on ootamatult teie korterile ruutmeetreid juurde tulnud, siis suure tõenäosusega on ühistu esitanud arvestamiseks teie korteri üldpinna, kuhu kuulub ka rõdu. Sellisel viisil rõdu liitmine lisab arvele paari ruutmeetri jagu teenustasusid juurde.

Mõned mõtted rõdust
Ehitise tehniliste andmete loetelu eristab rõdu, lodžat ja terrassi, kuid ei täpsusta otseselt, mis omadused peavad ühel või teisel olema selle erisuse tegemiseks.

Tavakeelekasutus ütleb ehk, et rõdu on väljaulatuv eend, lodža piirneb ehitise fassaadiga ning terrass on avatud hoone osa, mis paikneb suletud osa peal. Nimetame siis siinkohal kõiki ühtse nimetajaga «rõdu».

Rõdu võib, aga ei pea kuuluma korteriomandi netopinna sisse. St. ta võib olla nii korteriomandi reaalosa, kui ka mõtteline osa kaasomandist. Samuti võib rõdu olla ka nö. fassaadiosa, mis lihtsalt de facto on nt. vaid ühe korteriomandi kasutajate poolt ligipääsetav.

Praktikas, olen aru saanud, kasutatakse üha enam võimalust arvestada rõdu korteriomandi üldpinna sisse. Seega on võimalik mõlemapidine variant.

Õiguslik küsimus tekib pigem olukordades, kus nt. rõdu soovitakse kinni ehitada. Siin on ringkonnakohus asunud seisukohale, et akna lisamisega muutub rõdu siseruumiks. Tähtsust ei ole sellel, kas aken on hoone küljest hõlpsasti või raskesti eemaldatav. Analoogiat kohaldades võiks väita, et kinnine või eemaldatava aknaga rõdu peab igal juhul kuuluma korteriomandi üldpinna hulka, kuid lahtiste rõdude puhul võib olla nii üht- kui teistpidi.

Kui korteriomanikul on mingeidki kahtlusi korteri suuruse osas, võib korteri ise mõõdulindi abil üle mõõta, ent mõistlikum on tellida korteri inventariseerimine spetsialistide poolt ning saada vettpidav teadmine, kui suur korter tegelikult on.