Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Utah' põlisrahvas kardab Sillamäe radioaktiivseid jäätmeid (2)

Copy
Hoiatussildid Utah' osariigis asuva uraanitehase lähedal.
Hoiatussildid Utah' osariigis asuva uraanitehase lähedal. Foto: GEORGE FREY/REUTERS

USA Utah' osariigi võimud kaaluvad rohelise tule andmist kohaliku radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehase plaanile importida Eestist uraani sisaldavat kõrvalprodukti, kirjutab Reuters.

Osariigi kõige vaesemas San Juani maakonnas elab ute'i põlisrahvas, kuid seal asub ka White Mesa tehas. Põlisameeriklaste ja keskkonnakaitsjate sõnul tähendaks seal radioaktiivse kõrvalprodukti ümbertöötlemine tehase tegevuse ohtlikku laienemist.

Radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehas rajati 1979. aastal ning see oli mõeldud Colorado platoost pärineva uraanimaagi töötlemiseks, mida tehti seal 20 aastat.

«Utah' osariik peab mõistma ja tunnistama reaalsust, et tehas on ammu ületanud oma projekteeritud tööea ega pole enam tavaline uraani töötlemise tehas, vaid radioaktiivsete jäätmete prügila, mis soovib tegutseda veel aastakümneid, kui mitte -tuhandeid,» seisab ute'i hõimu poolt reedel allkirjastatud dokumendis.

Tehase omaniku Energy Fuels'i jaoks oleksid Eestist imporditavad jäätmed päästerõngaks, kuna firma esimese kvartali kahjum ulatus 7,8 miljoni dollarini. Ettevõtte juht ütles märtsis, et USA uraanitööstus on kokkukukkumise äärel.

Kõnealune 660 tonni jäätmeid on praegu Sillamäel 2000 tünnis ning see oleks Energy Fuels'i esimene import väljaspoolt Põhja-Ameerikat. Radioaktiivne pulber on Silmeti tantaali ja nioobiumi tootmise kõrvalprodukt ning see sisaldab uraani. Eestisse ei saa jäätmeid jätta, kuna siin puudub radioaktiivsete materjalide ümbertöötlemiseks litsentseeritud rajatis.

USA firma teatel on Sillamäe jäätmetes piisavalt uraani, mistõttu oleks kasulik seda ümber töödelda. Kriitikute hinnangul võtab firma vastu jäätmeid, mida hakatakse tehase aladel lihtsalt hoiustama.

«Tooraine on tehase majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks oluline, eriti arvestades praegust olukorda uraaniturul,» ütles Energy Fuels'i tegevjuht Paul Goranson Reutersile. Sillamäelt pärinevad jäätmed aitaksid töö säilitada 70 inimesel.

Energy Fuels prognoosib, et nõudlus USA uraani järele kasvab, kuna president Donald Trumpi administratsioon plaanib eraldada kodumaistelt tootjatelt kütuse ostmiseks 1,5 miljardit dollarit. Plaan vajab aga Kongressi heakskiitu.

USA impordib praegu oma tuumareaktorite tarvis üle 90 protsendi vajaminevast uraanist.

San Juani võimud on liitunud leeriga, kes on Eestist radioaktiivsete jäätmete importimise vastu. Järelevalveorganile saadetud kirjas märgitakse, et Energy Fuels'i austatakse kui kohalikku tööandjat, kuid ollakse mures pikaajaliste mõjude pärast.

«On aeg, et Utah' osariik kohtleks põlisameerika kogukondade lähedal asuvaid alasid võrdselt suurlinnadega ning osariigi jäätmekäitluse ja kiirguskontrolli osakonnale esitatud taotluse parandamisest/muutmisest,» ütles San Juani maakonna esindaja Kenneth Marybory, kes on Navajo rahvusest. «San Juani elanikud ei vääri vähemat ega pea jätkuvalt olema maailma jaoks ohtlike ainete prügimägi.»

Tagasi üles