Päevatoimetaja:
Sander Silm

Seos maksuparadiisiga võib ettevõtte riigi toeta jätta

Copy
Maksuparadiisi kujutamine ühel ELi maksuparadiiside musta nimekirja toetaval aktivistide aktsioonil.
Maksuparadiisi kujutamine ühel ELi maksuparadiiside musta nimekirja toetaval aktivistide aktsioonil. Foto: EMMANUEL DUNAND/AFP

Euroopa Komisjon soovitas teisipäeval liikmesriikidel mitte anda rahalist toetust äriühingutele, kellel on sidemeid riikidega, mis on kantud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide Euroopa Liidu (EL) loetellu.

Piiranguid tuleks komisjoni hinnangul kohaldada ka nende äriühingute suhtes, kes on mõistetud süüdi rasketes finantskuritegudes, näiteks finantspettustes, korruptsioonis või maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumata jätmises, teatas Euroopa Komisjoni esindus Eestis.

«Praegu valitseb seniolematu olukord, kus ettevõtted saavad koroonaviiruse puhangu tõttu erakordselt suurt riigiabi. Aga just selles olukorras ei saa aktsepteerida, et avalikult sektorilt toetust saavad ettevõtted hiilivad maksuparadiiside kaudu maksudest kõrvale,» ütles konkurentsipoliitika eest vastutav juhtiv asepresident Margrethe Vestager pressiteates.

Koroonaviiruse puhang on sundinud liikmesriikide majandustegevuse ja selle taastamise toetuseks tegema jõupingutusi nii kohapeal kui ka EL-i tasandil. Märkimisväärset rahalist toetust on antud äriühingutele likviidsuse ja kapitali pakkumiseks, töökohtade säilitamiseks, tarneahelate alalhoidmiseks ning teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks.

Selles kontekstis on mitu liikmesriiki väljendanud valmisolekut võtta vastu õigusnormid, millega piiratakse selliste äriühingute võimalusi toetust saada, kes hoiduvad maksuparadiiside kaudu maksudest kõrvale või kes on mõistetud süüdi finantskuritegudes. Need liikmesriigid on palunud komisjonilt suuniseid selle kohta, kuidas probleemi kõige paremini lahendada.

Teisipäevase soovituse eesmärk on anda liikmesriikidele EL-i õigusnormidele vastav näide sellest, kuidas tõkestada avaliku sektori toetuse kasutamist maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, maksustamise vältimise või rahapesu skeemide elluviimiseks või terrorismi rahastamiseks.

Eelkõige ei tohiks komisjoni vaates avaliku sektori toetust anda äriühingutele, kellel on sidemeid maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide EL-i loetelusse kantud jurisdiktsioonidega. Kui liikmesriigid peaksid otsustama sellised sätted oma siseriiklikesse õigusaktidesse lisada, soovitab komisjon kehtestada hulga tingimusi, millest rahalise toetuse andmine peaks sõltuma.

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide EL-i loetelu on komisjoni hinnangul piirangute kohaldamiseks sobivaim alus, sest võimaldab kõigil liikmesriikidel kooskõlastatult tegutseda ega lase võtta üksikmeetmeid, mis võivad EL-i õigusega vastuollu minna. Samuti aitab loetelu kasutamine piirangute rakendamise alusena tagada ettevõtete jaoks suurema selguse ja kindluse.

Komisjon soovitab teha piirangutest ka erandeid, mida kohaldatakse rangetel tingimustel. Liikmesriikidel soovitatakse kehtestada asjakohased sanktsioonid, mis aitaksid vähendada toetuse taotlejate motivatsiooni esitada vale- või ebatäpset teavet.

Samuti peaksid liikmesriigid kokku leppima mõistlikes nõuetes, mille kohaselt peaksid äriühingud tõendama, et neil ei ole sidemeid maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide EL-i loetelusse kantud jurisdiktsioonidega. Soovituses pakutakse liikmesriikide abistamiseks välja vastavad põhimõtted.

Lisaks peaksid liikmesriigid kooskõlas EL-i hea valitsemistava põhimõtetega teatama komisjonile meetmetest, mida nad kavatsevad soovituse järgmiseks rakendada. Komisjon avaldab kolme aasta jooksul aruande soovituse mõju kohta.

Tagasi üles