Eesti Energia pakub Rail Balticu ehituseks 10 miljonit tonni killustikku (3)
14. juuli 2020, 11:52
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul suudaks riigifirma Rail Balticu ehitamiseks pakkuda umbes 10 miljonit tonni lubjakivi killustikku, millega saaks oluliselt vähendada muldkeha ehitamiseks vajamineva liiva ja kruusa kaevandamist.
2019. aastal Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud uuringu kohaselt on Estonia kaevandusest väljastatud aherainest toodetud lubjakivi killustik sobilik Rail Balticu raudteetrassi muldkeha ehitamiseks.
Kuigi aherainekillustik ei suuda päriselt asendada nõudlust kõrgekvaliteedilise killustiku järele, on selle kasutuselevõtuga võimalik oluliselt vähendada muldkeha ehitamiseks vajamineva liiva või kruusa ja seega vähendada nende maavarade kaevandamist Rail Balticu projekti arendamiseks, seisab Eesti Energia juhi pöördumises majandusministrile ja keskkonnaministrile.
«Lisaks nimetatud lubjakivi killustiku tehnilisele sobivusele hinnati uuringus ka selle kasutamise majanduslikku ja sotsiaalmajanduslikkku põhjendatust Rail Balticu projekti muldkeha ehitusel. Uuringu tulemusel leiti, et lubjakivi killustiku transport raudteel Jõhvi kaubajaamast Rail Balticu trassi läheduses asuvatesse killustiku liivaga segamise kohtadesse (näiteks Pärnu kaubajaama) on nii finantsiliselt kui ka sotsiaalselt konkurentsivõimeline kohalikest kaevandustest pärit materjaliga (täiteliivaga) võrreldes,» märkis Sutter.
2 miljonit tonni aastas
Samuti võimaldaks see ära hoida täiendava kahju looduskeskkonnale, mis tekiks uute kaevanduste avamisel. «Uuringus hinnati Eesti Energia tarnevõimekust nimetatud killustikku tarnida ja leiti, et selleks võiks olla umbes 1 miljon tonni aastas (üks rongikoosseis päevas). Seoses põlevkivist elektritootmise olulise vähenemisega oleme tänaseks jõudnud järeldusele, et selle tulemusel vabanenud transpordivõimekuse abil suudaksime tarnida ka kaks rongikoosseisu päevas ilma seejuures reisirongiliiklust segamata. Lubjakivi killustiku kogumaht, mida Eesti Energia suudaks Rail Balticu ehitamise projektile pakkuda, on umbes 10 miljonit tonni,» ütles riigifirma juht.
Seejuures on kavas käesoleval aastal välja töötada vajalikud load ja logistilised lahendused tarnimaks kuni 1 miljon tonni aherainest toodetud lubjakivi killustikku Tootsi tuulepargi ehituseks, mis kinnitaks plaani tehnilist teostatavust.
Rail Balticu esindajad peavad projekti arendamisel oluliseks ringmajanduse põhimõtete rakendamist, mistõttu on projekteerimisel arvestatud ka võimalusega kasutada selles aherainest toodetud lubjakivi killustikku täitematerjalina.
Riigi toeta ringmajanduse eesmärki raske täita
«Projekti esindajad tõdesid, et ministeeriumide toetuse korral oleks nad valmis kaaluma ringmajanduse põhimõtete sätestamist ka edaspidi korraldatavate täitematerjalide hangete tingimustes,» sõnas Sutter.
Seetõttu palub Eesti Energia Taavi Aasal ja Rene Kokal kaaluda aherainest toodetud lubjakivi killustiku kasutamist suurtes avalikes infrastruktuuri projektides.
Keskkonnaameti poolt Enefit Kaevandustele väljastatud keskkonnaloas on ringmajanduse eesmärgina sätestatud vähemalt 40 protsendi aheraine taaskasutamine. Kui ministeeriumid taristuprojektide hanketingimuste kujundamisel ringmajanduse põhimõtete rakendamist ei toeta, saab selle eesmärgi täitmine olema Sutteri sõnul väga raske.