Intrumi uuring: koroonaviirus sundis eestlasi laenu võtma

Rahakott. Foto: Margus Ansu

Rahvusvahelise inkassofirma Intrumi uuringust selgus, et koroonaviirus tõstis hüppeliselt laenu võtmist, eriti vajavad kiirlaenu noorema põlvkonna inimesed.

Eestis on märgatavalt sagenenud laenuvõtmine 22- kuni 44-aastaste seas, kinnitab Intrumi uuring, mis viidi läbi 2000 Eesti inimese seas. Järsu kasvu taga näeb Intrum koroonakriisi ja tööjõuturul süvenevaid probleeme. Uuring viidi läbi 11.–12. mail, mil Eestis kehtisid veel koroonapiirangud.

Intrumi kevadises üleeuroopalises uuringus tunnistas 32 protsenti Eesti inimestest vanuses 38–44, et nad on sageli sunnitud arvete tasumiseks raha laenama, samas kui mullu sügisel oli sama näitaja 10 protsenti. Laenamine on kasvanud ka vanuserühmas 22–37, kus praegu võtab tihti laenu 23 protsenti, kui veel sügisel oli see näitaja 7 protsenti.

Eestlased vanuserühmas 38–44 olidki Baltimaade kõigi vanuserühmade lõikes kõige aktiivsemad laenajad, kellele kõige lähemal olid Leedu 45–54-aastased (24 protsenti).  Euroopas keskmiselt võtab sageli laenu 18 protsenti elanikkonnast, kui sügisel oli sama näitaja 12 protsenti.

«Laenuolukord on tihedalt seotud meie praeguste tarbimisharjumustega, sooviga elada hästi tuleviku arvelt. Võimalik, et täielikult ei arvestata oma sissetuleku struktuuriga ning võimega täita finantskohustusi ning samuti jätab soovida regulaarne säästuvõime,» ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika. «Viimasel poolaastal on laenamine Eestis sagenenud ning eriti sügise poole, kui palgakompensatsioonid saavad läbi ja on karta tööpuuduse suurenemist, võib kodumajapidamiste rahaline heaolu tõsiselt kannatada,» lisas Valeika.

Kriisis on kannatada saanud ka Eesti inimeste säästuvõime: küsitluses osalenutest 79 protsenti polnud rahul oma igakuise säästuvõimega. Sügisel oli see näit 61 protsenti. Lätis (63 protsenti) ja Leedus (58 protsenti) ei ole olukord viimasel poolaastal oluliselt muutunud, samal ajal on Euroopa keskmine veidi tõusnud, 52 protsendilt 58 protsendile. Eestis ja Lätis ütles 32 protsenti, et nad ei säästa igas kuus ning Leedus oli vastav näitaja 20 protsenti.

Eestlased: rahahädas, aga optimistlikud

Intrumi uuringust selgub veel, et 40 protsenti küsitletutest ütlesid, et nende kohustused kasvavad kiiremini, kui nad uut raha peale teenida jõuavad. Sealjuures oli näit madalam kui Euroopa keskmine, mis oli Intrumi andmetel 40 protsenti. Kõige kiiremini kasvavad kohustused pantslaste ja kreeklaste jaoks – selle väitega nõustus enam kui 60 protsenti vastanutest. Huvitaval kombel on Eesti vastajad terve Euroopa kõige suuremad optimistid: kui neilt küsiti, kuidas nad hindavad majanduslikku olukorda 6 kuu möödudes, siis vastas 55 protsenti inimestest, et ootab, et nende majanduslik olukord on praegusest parem. Meile järgnes Ungari, kus optimismi väljendas vaid 33 protsenti inimestest. Euroopa kõige pessimistlikumad on lätlased (15 protsenti usub majandusliku olukorra paranemist) ja itaallased (8 protsenti).