MTA: ümbrikupalga maksmise surve on kasvanud

Ümbrikupalk. Foto: Arvo Meeks

Ehkki ümbrikupalga saajaid jääb üha vähemaks, suurendavad majanduslikult keerulisemad ajad survet ümbrikupalkade maksmiseks, selgub maksu- ja tolliameti (MTA), Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsidest. 

«Näeme mõlemapoolset survet – on töötuskindlustushüvitist saavaid töötajaid, kes küsivad tööd «mustalt», et mitte riigi toetusi kaotada. Ja ettevõtjaid, kellel on kiusatus seda pakkuda ning nõnda konkurentide ees eelist saada,» ütles MTA peadirektori asetäitja Rivo Reitmann pressiteate vahendusel. 

Ka kaubandus-tööstuskoja küsitlus viitab, et ettevõtjad tajuvad ümbrikupalga maksmise probleemi võrdluses aastatagusega sarnaselt ning isegi õrnalt positiivsemana, kuid keerulisem majandusolukord võib tuua tagasilöögi.

Kaubanduskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul on ümbrikupalkade osakaal seni langenud tänu tõhusale teavitus- ja ennetustööle, aga rolli mängib ka see, et ettevõtjad hindavad läbipaistvat ettevõtlust rohkem. «Ettevõtjad peavad koostööpartnerite usaldusväärsust üha olulisemaks ning see omakorda vähendab osapoolte soovi osaleda varimajanduses,» märkis Palts. 

Ta lisas, et hoolimata tänastest headest tulemustest saab suureks katsumuseks olukord, kus koroonakriisi tõttu on majandusliku surve all paljud ettevõtted ja nende töötajad ning ahvatlus ümbrikupalka maksta on tavapärasest suurem. Palts avaldas lootust, et töösuhete osapooled ei lähe lihtsama vastupanu teed.  

Pikaajaline trend näitab, et ümbrikupalga saajaid jääb aasta-aastalt vähemaks. Kui 2010. aastal sai konjunktuuriinstituudi hinnangul täielikult või osaliselt ümbrikupalka kuni 16 protsenti töötajatest, siis mullu ligi 8 protsenti.

Ka ettevõtteid, kes ümbrikupalka maksavad, on jäänud vähemaks ning olulist kahju riigile tekitab neist väike osa – selliseid, kust riigil jääb aastas tööjõumaksudelt saamata enam kui 12 000 eurot, on MTA hinnangul ligikaudu 3 protsenti kõigist ettevõtetest. 

Ümbrikupalk on Reitmanni sõnul MTA-l jätkuvalt fookuses ning probleemi kese on muutunud – üksikute suurte kahjutekitajate asemel on palju väikeseid. MTA kontrollide ja vestluste tulemusena on tänavu juurde määratud kokku 6,4 miljonit eurot makse.

«Vaatame ettevõtteid riskipõhiselt, teeme nii kohapealseid kontrolle kui ka kutsume ettevõtete esindajaid vestlusele,» selgitas Reitmann. Ta lisas, et tänavu kuue kuuga on amet nõnda ühendust võtnud 1168 ettevõtte esindajaga ja selgitanud, miks MTA hinnangul on neil ümbrikupalga risk. «Kolmandik on selle järel ise oma käitumist parandanud. Ülejäänutele vaatame tõsisemalt otsa,» nentis ta. 

Ettevõttel aitab MTA teatel maksuasju korras hoida ka maksuameti e-teenus «Maksukäitumise hinnangud», kust saab ise järele vaadata, millisena ettevõte MTA jaoks paistab ja kuidas puudujääke parandada. Nõnda on võimalik maksuameti kontrolli ennetada. 

Reitmann rõhutas, et ümbrikupalga eest vastutab ka töötaja. «Oleme töötajale määranud kohustuse maksmata tulumaks tagantjärele tasuda, kui on selge, et ümbrikupalk võeti vastu teadlikult,» toonitas ta.

Tänavu on MTA senisest enam tähelepanu pööranud ümbrikupalga maksmisele riigihanke objektidel, näiteks sel kevadel ja suvel on avastatud mitmelt objektilt registreerimata töötajaid, kes said palka «mustalt». Reitmanni sõnul on lubamatu, et riigihangete objektidel töötavad ettevõtted, kelle maksuasjad ei ole korras. 

«Me teeme koostööd hankijatega ning reageerime ka ise, kui näeme maksurikkumisi. Samuti on oluline, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid ning tellijana pööraks rohkem tähelepanu alltöövõtjate taustale,» ütles ta.

MTA rõhutab, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest. Ümbrikupalga saaja jääb näiteks ilma haigushüvitisest, töötuskindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk annavad ka kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus.

Ümbrikupalk on MTA hinnangul Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas riik eelmisel aastal ligikaudu 134 miljonit eurot maksuraha.

Ülemöödunud aastal oli saamata jäänud tulu 142,1 miljonit eurot, 2017. aastal 147,1 miljonit eurot. 

Hinnanguliselt saab töötasu n-ö ümbrikus 8 protsenti töötajatest.

Ligikaudu veerand Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.