Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Finantstehingute maks lõhestab Saksamaad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Brandenburgi värav Berliinis.
Brandenburgi värav Berliinis. Foto: SCANPIX

Berliini ametnikud kinnitasid pärast rahandusministri Wolfgang Schäuble eilset kohtumist prantslasest ametivenna François Baroiniga, et Saksamaa seisab finantstehingute maksu lahingus jätkuvalt Prantsusmaa kõrval.

Esmaspäeval oli ka president Nicolas Sarkozyga kohtunud kantsler Angela Merkel kinnitanud, et toetab jätkuvalt maksu kehtestamist 17-liikmelises euroalas – kui Euroopa Liit tervikuna vedu ei võta.

Samal ajal tekitab maks maailmas üha suuremat skeptitsismi, Saksamaal aga suisa vastuseisu.

Majandusminister ja Merkeli koalitsioonikaaslaste Vabade Demokraatide liider Philipp Rösler on tõotanud, et tema partei toetab finantstehingute maksu vaid juhul, kui see rakendub terves 27-liikmelises Euroopa Liidus – nagu Prantsusmaa ja Saksamaa algselt sügisel paika panid.

«Ma jään selle juurde: maks peab kehtima kõikides ELi liikmesriikides, mitte üksnes euroalas,» ütles Rösler pärast Merkeli viimaseid kommentaare, rõhutades koalitsioonisiseseid lõhesid.

Itaalia peaminister Mario Monti ütles kolmapäeval pärast külaskäiku Berliini, et ta «ei ole kindel», kas eurotsooni maks toimiks, kuna pangad saaksid oma tehingutega lihtsalt Londonisse ümber kolida.

Avalik ja ilmne lõhe Saksa valitsuses teeb murelikuks opositsioonilised sotsdemokraadid ja rohelised, kes on pidanud pikka võitlust finantstehingute maksu kehtestamise nimel, milles näevad võimalust panna panku maksma nende väljaaitamiste eest maksumaksjate rahadega.

«Kuidas kavatseb Merkel Euroopas finantsteenuste maksu kehtestada, kui ta isegi oma nõrgukest koalitsioonipartnerit kampa ei saa?» küsis juhtiv sotsiaaldemokraat Hubertus Heil, viidates tõsiasjale, et Vabade Demokraatide toetus on kukkunud vaid 2 protsendi peale.

Pärast kriitikanooli näis kõikuma löövat ka Merkel ise. Nimelt tõttas ta kinnitama, et ta väited olid vaid «isiklikud arvamused» ega peegeldanud koalitsiooni ametlikke seisukohti.

Kantsler tunnistas, koalitsioonis valitseb euroala tasandil maksu suhtes lahkmeel.

Kõigele vaatamata töö maksu kallal jätkub. Nagu Merkel esmaspäeval ütles, esitavad Schäuble ja Baroin lõpliku raporti märtsikuuks, mis võimaldaks kirjutada maksu sisse euroala uue eelarvediili teksti.

Saksamaa 2013. aasta eelarveprojektist nähtub, et riik arvestab siiani 2 miljardi euro laekumisega finantstehingute maksust.

Parteikaaslaste sõnutsi on Merkeli esmaseks prioriteediks euroala skeptikute ümberveenmine, kellest kõige problemaatilisemad pidavat olema Holland ja Iirimaa.

Copyright The Financial Times Limited 2012

Tagasi üles