Tööandjad valitsusele: lubage välistööjõul vähemalt aasta lõpuni Eestis töötada

Välistööjõu kasutamisega seotud küsimus on vähemal või suuremal määral oluline ettevõtetele sõltumata nende tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast. Keevitaja keevitab ja lõikab metalldetaile. Pilt on illustratiivne. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tööandjate keskliit ja kaubanduskoda tegid valitsusele ettepaneku välistööliste probleemi lühiajaliseks lahendamiseks lubada Eestis õigusliku alusega viibivatel välismaalastel töötada vähemalt kuni aasta lõpuni, sõltumata nende elamisõiguse kehtivusest.

«Seda tingimusel, et isikul on registreeritud töökoht ning tema igakuine sissetulek on võrdne või kõrgem Eesti keskmisest töötasust,» teatasid Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ning Eesti Kaubandust-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts pöördumises peaminister Jüri Ratasele.

Lisaks lühiajaliste probleemide lahendamisele on tööandjate esindusorganisatsioonide hinnangul oluline leida adekvaatne mudel välistööjõu kasutamiseks ka pikemas perspektiivis, kuna tegemist on majandusarengu jaoks olulise küsimusega ning praegune pikaajaliste töölubade kvoodisüsteem on ajale jalgu jäänud ega õigusta ennast.

Tööandjate keskliidu ja kaubanduskoja hinnangul tuleks välistööjõu kasutamist lubada kindlasti juhtudel, kus töökohta pole olnud võimalik kohalike töötajatega täita ega neid ka koolitada (tuginedes töötukassa hinnangule).

Samuti peaks välismaa tööjõudu lubama, kui neile makstakse kontrollitult vähemalt Eesti keskmist töötasu või alternatiivina sektori keskmist tööötasu (maksuhalduri andmetel). Välistööjõudu peaks lubama ka ettevõtetele, kes on täitnud ja täidavad korrektselt maksukohustusi.

Välistööjõust loobumine puudutaks kümneid tuhandeid perekondi

Välistööjõu kasutamisega seotud küsimus on vähemalt või suuremal määral oluline ettevõtetele sõltumata nende tegevusvaldkonnast või geograafilisest asukohast ning kaubanduskoja ja tööandjate hinnangul viiks sellest loobuma sundimine sajad ettevõtted juba lähikuudel raskustesse.

See tooks omakorda kaasa reaalse ohu tuhandete Eestis asuvate töökohtade kaotuseks, puudutades omakorda kümneid tuhandeid perekondi. «Meie hinnangul tuleks teha kõik, et seda vältida ning mitte suurendada kunstlikult koormust töötuskindlust- ja sotsiaalkindlustussüsteemile ning mitte vähendada maksutulusid,» märkisid Aas ja Palts.

Tööandjate esindusorganisatsioonid eeldavad, et olukorra tõsidus seoses lühiajaliste töötamise registreeringute lõppemisega ning sellega seotud töötajate väljarände kohustusega on Jüri Ratasele teada.

«Sellest tulenevalt eeldame, et probleemide ulatus on valitusele samuti teada – probleemid ei piirdu mitte ainult põllumajandussektoriga, puudutades väga ulatuslikult ka tööstussektorit, ehitust ning tervikuna olulist osa aktiivselt tegutsevatest ettevõtjatest ja maksumaksjatest. Kuigi täna on jätkuvalt probleemid kõige akuutsemad põllumajandussektoris, tuleks lahendusi leida kiiresti üldiselt ja kõiki sektoreid arvestades,» seisab pöördumises.

«Rõhutame jätkuvalt, et ettevõtjad vajavad peamiselt oskustöölisi, mitte lihttöölisi. Ettevõtjate huvi hoida palgal välismaalasest lihttöötajat vähendab välismaalaste seaduses olev nõue, mille kohaselt tuleb ka lühiajaliselt Eestis töötavale välismaalasele maksta vähemalt Eesti keskmist palka. Arvestades, et kriisiolukorras tegelevad ettevõtjad kulude, seal hulgas palga kärpimisega on välismaalase palkamine kindlasti väga kaalutletud ja hädavajalik samm, kuna kulud välismaalase palkamisega ei ole enamasti väiksemad. Meile teadaolevalt jäävad palgamäärad välismaalastest oskustöölistele keskmiselt 1–1,5 Eesti keskmise palga piiresse, mis tähendab, et kindlasti ei ole tegemist odava tööjõuga,» märgivad esindusorganisatsioonid.

«Tööjõupuuduse tulemusena jäävad ettevõtjatel täitmata tellimused ning see vähendab ettevõtjate käivet ja eksporti ning ohtu satuvad ka kohalike töötajate töökohad. Meieni on jõudnud arvukalt näiteid, kus ettevõtted, kus töötab kokku umbes 100 töötajat, sealhulgas alla 10 protsendi välismaalasi, kes täidavad sageli mõnda väga spetsiifilist funktsiooni ning nende lahkumine seab väga raskesse olukorda kogu ettevõtte,» märkisid Aas ja Palts.

«Sageli on tootmisprotsessi vaadates tegemist kriitiliste funktsioonidega, kuhu Eestist või ka lähiriikidest ei ole olnud juba pika aja jooksul võimalik leida sobivate oskustega inimesi. Sageli neid meie lähiriikides, rääkimata Eestist ka ei koolitata. Kokkuvõttes tähendab selliste isikute Eestist lahkumine, et ettevõtted tervikuna satuvad raskustesse, väheneb riigi maksutulu ning suureneb kohalike inimeste arv, kes vajavad riigilt toetust,» lisasid nad.

Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leiavad, et riigi huvi peaks olema igati toetada neid ettevõtjaid, kellel on täna veel tellimusi ja kes saavad tööd teha, ilma erinevaid abimeetmeid kasutamata.

«Rõhutame, et ettevõtjate esimene eelistus on võtta tööle kohalikke töötajaid, kuid paljusid ametikohti ei ole võimalik täita kohalike töötajatega, sest neil pole vastavaid oskuseid. Kriisi tingimustes suureneb kindlasti töötute arv, kuid neil ei ole reeglina vajalikke oskusi, et koheselt näiteks tööstussektoris oskustööliseks minna. Samuti ei ole võimalik töötul paari kuuga omandada vajalikke oskusi. Lisaks tuleb arvestada sellega, et erinevate toetusmeetmete tulemusena ei pruugi kohalikel töötajatel olla motivatsiooni naasta kiirelt tööturule,» tõdesid tööandjate keskliidu ja kaubanduskoja juhid.