Helme palkas rahapesutrahve püüdma FBI endise direktori (21)
3. juuli 2020, 07:52
/nginx/o/2020/04/17/13060090t1h0d49.jpg)
Rahandusminister Martin Helme sõlmis kokkuleppe Ameerika Ühendriikide advokaadibüroo Freeh Sporkin & Sullivan LLPga Eesti riigile õigusteenuse osutamiseks rahvusvahelistes rahapesuga seotud uurimistes.
Advokaadibüroo on Eesti riigile partneriks viimaste aastate suurte rahapesujuhtumite uurimisel USAs, teatas rahandusministeerium.
«Eesti riigi maine on viimastel aastatel mitmetes rahvusvahelistes rahapesujuhtumites tugevalt kannatada saanud. Nagu teame, on eri riikides algatatud uurimised seoses rahapesu tõkestamise nõuete rikkumistega Eesti asuvate pankade või nende filiaalide poolt. Sealhulgas on uurimised algatatud ka Ameerika Ühendriikides. Eesti jaoks on väga oluline, et need keerulised juhtumid saaksid põhjalikult läbi uuritud ja et me saaksime teada võimalikult palju sellest, mis minevikus tegelikult juhtus,» selgitas rahandusminister.
«Seetõttu on Eesti riigi jaoks tähtis selles protsessis võimalikult aktiivselt osaleda, teha Ameerika Ühendriikide uurimisasutustega koostööd. Kui uurimiste tulemusena määratakse pankadele trahvid, siis osaleda riigina trahvide jagamisel. Riigina oleme selles protsessis kannatajad. Selleks ongi väga oluline, et meil oleks USAs väga tugev ja kogenud partner,» selgitas rahandusminister Martin Helme kohaliku õigusabi kaasamise vajadust USAs.
Freeh Sporkin ja Sullivani meeskond on rahvusvahelise kuritegevuse, korruptsiooni ja rahapesujuhtumitega seotud uurimistes väga mitmekülgsete kogemustega.
Eesti riiki nõustava meeskonna juht Louis Freeh oli aastatel 1991–1993 New Yorgi lõunaringkonna kohtunik ja aastatel 1993–2001 Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) peadirektor.
Just New Yorgi lõunaringkond on suurte rahvusvaheliste panganduskuritegude uurimise kohaks USAs, kuna sellesse piirkonda kuulub ka Manhattani saar. Eestit nõustavasse meeskonda kuulub ka Ronald K. Noble, kes töötas aastatel 1993–1996 kõrgetel finantskuritegude uurimistega seotud ametikohtadel USA rahandusministeeriumis ja aastatel 2000–2014 Interpoli peadirektorina.
Samuti kuulub meeskonda Walter Donaldson, kes on varasemalt töötanud kommertspanga Bank of America pettuste uurimise juhina, ja mitmed teised rahvusvaheliste finantskuritegude uurimise kogemusega tippeksperdid.
Rahapesutrahv võib ulatuda miljarditesse
Rahandusminister Martin Helme rääkis oktoobris, et USA võimude algatatud uurimine Danske Banki rahapesukaasuses võib lõppeda sadadest miljonitest dollaritest kuni miljarditeni ulatuva trahviga, millest Eesti võiks USA-ga koostööd tehes suurema osa enda riigieelarvesse saada.
Toona osales rahandusminister USA-s Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja Maailmapanga aastakonverentsil. Lisaks sellele kohtus Helme New Yorgis ka ühe rahvusvahelise advokaadibürooga, millel on Helme sõnul mitmekülgne kogemus rahapesuvastastes kaasustes, ent mille nime minister endiselt avaldada ei soovinud.
«Meil ei ole mingisugust koostöölepingut. Kui me teeme kellegagi lepingu, siis me kuulutame välja hanke ja mul ei ole mõtet tekitada ažiotaaži [seoses] ühegi firmaga, kellega meil tegelikku sisulist koostööd ei ole. Me pole ka kellelegi veel ühtegi senti maksnud,» rääkis Helme.
Helme arutas advokaadibüroo külastuse käigus, kuidas tagada, et USA algatatud uurimised Eestis tegutsevate pankade rahapesu rikkumistes toimuks nii, et Eesti oleks protsessi kogu aeg kaasatud ning valdav osa trahvist laekuks lõpuks Eesti eelarvesse. Rahandusminister rõhutas seejuures, et advokaadibürood külastades tegutses ta valitsuse volitusel ning mingit isetegevust ei toimunud.
Samuti kohtus Helme Washingtonis USA rahandusministeeriumi abiministri Marshall Billingsleaga ja Londonis investeerimisfirma Hermitage Capital Managementi asutaja ja juhi Bill Browderiga. Kohtumiste eesmärk oli ministri sõnul rahapesuvastasele võitlusele ka kõrgemal poliitilisel tasemel kaasa aidata.
Helme rõhutas, et USA lähenemine rahapesule on Euroopa omast paljuski erinev. «Kriminaalkaristuste ja halduskaristuste ähvardusel peetakse rikkujaga läbirääkimisi ja lõpuks jõutakse kokkuleppele, milline see karistus on. Karistuse üheks osaks on tavaliselt väga suur rahatrahv, aga see pole ainus osa ja see pole alati sugugi kõige olulisem,» rääkis rahandusminister.
«Ma ei pea seda ebamõistlikuks lahenduseks, et kui meie omalt poolt jagame informatsiooni, siis lõpuks karistuse puhul jagatakse meiega trahvi,» ütles Helme. Rahvusvahelise koostöö tagajärjel tehtud trahvide summad ulatuvad tema sõnul sadadest miljonitest kuni miljardite dollariteni.
Ühe näitena mujal maailmas toimunud sarnastest juhtumitest tõi rahandusminister välja Brasiilia ehitusettevõtte Odebrechti 2,6 miljardi dollarise trahvi, mille jagasid ühisuurimise lõppedes omavahel USA justiitsministeerium, Šveitsi prokuratuur ja Brasiilia. Esimesed kaks said seejuures trahvisummast kumbki 10 protsenti, ülejäänud 80 protsenti läks Brasiilia riigieelarvesse.
Vastuseks meedias ilmunud väitele, et infojagamine USAga on põhiseadusevastane, ütles Helme, et Eesti teeb praegugi koostööd Euroopa Liidu ametivõimude ja USA-ga. Näiteks on Eesti Danske Banki kaasuse tarbeks moodustanud ühise uurimisrühma koostöös FBI-ga. «Õigusabipalved ja õigusabipalvetele vastamine on standardprotseduur ja selle raames info vahetamine on samuti igapäevane asi,» lisas ta.
Billingsleale andis Helme ülevaate sellest, mida Eesti on praeguseks rahapesuvastases võitluses teinud ning millised on kavandatavad seadusmuudatused. Kohtumisest jäi rahandusministri sõnul kõlama aga väga selge sõnum. «Tema ei oska meile öelda, mis on see õige number inimesi, keda peab karistama varasemate tegude eest, aga see number ei saa olla null,» märkis Helme.
Ta lisas, et see on ameeriklaste jaoks sõnum, et Eesti ei võta rahapesuvastast võitlust tõsiselt. «Väga selge sõnum oli, et see loogika, et ärme minevikku vaatame, vaatame vaid tulevikku, neid ei rahulda. Ja ma ütlesin ka väga selgelt välja, et see ei rahulda mind ja praegust valitsust ka,» ütles rahandusminister.
Helme rõhutas, et varasematele juhtumitele saab joone alla tõmmata alles siis, kui on täpselt teada, mis läks valesti, kes eksis ja kus on vastutus, ning kui seaduserikkujad on oma karistuse saanud.
Londonis kohtus Helme Browderiga, kes rõhutas ministri sõnul eelkõige seda, et rahapesuvastane võitlus on tõhus neis riikides, kus prokuratuur sellega pühendunult tegeleb.
«See, et Eesti prokuratuur on olnud väga ebatõhus ja leige rahapesuvastases võitluses, on ilmne,» ütles Helme, kelle sõnul oli ka Browder Eesti prokuratuuri tegevuse osas kriitiline.