Täna jõustub laevandusseadus, laevastiku suurenemiseks on veel palju teha

Tänaseks Tallinki omandisse ja Eesti lipu alla jõudnud MS Sailor, endise nimega Finnsailor Paldiski sadamas 2015. aastal Foto: portofpaldiski.ee

• Täna jõustunud seadus loob laevade Eesti lipu alla toomiseks raamistiku
• Kuidas hakkab toimuma Eesti kui lipuriigi turundus maailmas, pole hetkel selge
• Veeteede-, lennu- ja maanteeameti ühendamisega võivad asjaajamised venima jääda
• Meremeeste ametiühing hoiatab, et laevandusseadus võib avada tee võõrtööjõule

Täna jõustub laevanduse seadusmuudatuste pakett, mille eesmärk on tuua Eesti lipu alla taas suuri kaubalaevu. Ametiühing juhib tähelepanu, et seadustepaketis on mitmeid parandamist vajavaid lünki.

Seadusmuudatuste paketiga loob Eesti laevandusettevõtjatele soodsa maksusüsteemi, soodustab kaldasektori arengut ja pakub Eesti meremeestele sotsiaal- ja ravikindlustust.  

Laevanduse seadusmuudatuste paketiga luuakse eeldused laevade Eesti lipu alla tulekuks, mis omakorda soodustab laevandusega seotud kaldaettevõtete asutamist Eestisse. Lisanduval kaldasektoril on suur potentsiaal luua juurde kaldatöökohti, mis loovad Eesti meremeestele täiendavaid võimalusi jätkata oma erialast karjääri kaldal. Eestis on ligi 10 000 tegevmeremeest, kellest ligikaudu pooled seilavad praegu välisriigi lipu all.

«Eestil on suur potentsiaal olla tõeline mereriik, mille üheks osaks on riigilipu all seilav laevastik,» ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. «Meil on lõpuks konkurentsivõimelisem maksukeskkond, mis peaks motiveerima kaubalaevade omanikke meie lipu alla seilama tulema. Nüüd jätkub praktiline töö, et ka päriselt tuleks järgnevate aastate jooksul meie registritesse uusi laevu,» lausus Aas.

Jõustunud seadusmuudatused annavad loodetavasti meremeestele täiendavad võimalused asuda tööle Eesti lipu all ja saada läbi selle juurdepääs Eesti sotsiaalkindlustusele. Täpsemalt on uue erimaksukorra tingimustele vastavatel laevadel meremeestele tagatud Eesti pension, arvestusega 750 eurolt. Samuti väheneb nendel laevadel töötavate meremeeste tulumaksukohustus 0 protsendini. Lisaks on kõigil Eesti meremeestel nüüdsest võimalik sõlmida haigekassaga vabatahtlik ravikindlustuse leping. 

Eesti kui mereriigi eeliseks on soodne geograafiline asukoht Läänemere ääres, pikk merendusajalugu, kvaliteetne mereharidus ja koolitatud spetsialistid. Samuti on Eesti lipp Paris MoU valges nimekirjas, mis näitab meie riigilipu all sõitvate laevade kõrget meresõiduohutuse taset ning reederite pühendumist selle tõhustamisele.

Erimaksukorra tingimustele vastavatele laevandusettevõtjatele on loodud soodne maksusüsteem ning laevapereta prahitud laevade registreerimine muudetud lihtsamaks. Uue erimaksukorra tingimustele vastavad kaupu või reisijaid vedavad laevad, mille kogumahutavus on vähemalt 500. Eesti lipu alla on oodatud ka süvendajad ja puksiirid, mille töö iseloom kätkeb endas meritsi vedu. Täpsemalt on tingimused lahti kirjutatud veeteede ameti kodulehel kontrollküsimuste vormis ja lisaks on võimalik täpsustavaid küsimusi saata laevanduspaketi meiliaadressile [e-mail].

Veeteede ameti peadirektori kohusetäitja Marek Rauk näeb samuti, et nüüd, kui väga olulised eeldused on loodud, tuleb pingutada, et laevad Eesti registritesse tuleksid. «Peame looma ja järjest arendama mugavamat klienditeenindust nii laevaomanikele kui meremeestele ning kasutama rahvusvahelises konkurentsiolukorras ära Eesti e-riigi eeliseid,» sõnas Rauk. 

Praegu on veeteede ametis töös uued laevade ja meremeeste infosüsteemid. «Samuti on vaja rahvusvaheliselt tõsta Eesti lipu ja mereriigi mainet, et soodustada Eesti kaldasektori arengut ja selle läbi arendada Eesti meremajandust,» lisas Rauk. 

Eesti kui lipuriigi turundust alles kavandatakse

Et välisriikide reederid saaksid teada, mis soodustusi pakub laevade Eesti registrisse ning Eesti lipu alla toomine, on vaja seadustepaketti ja Eesti laevaregistri teenuseid rahvusvaheliselt tutvustada. Laevandusseaduste paketi välja töötamisel osalenud eksperdid ja merendussektori ettevõtete esindajad on rõhutanud, et üleilmsete turundustegevuste ja esitlustega tuleks alustada võimalikult peatselt, kuid seni teateid reaalsetest sammudest ei ole. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kommunikatsiooniosakonna nõunik Taavi Audo ütles, et ei saa väita, nagu poleks laevandusseaduste turunduse suunal mitte midagi tehtud. Selleteemalisi arutelusid on tema kinnitusel toimunud nii MKM-s kui teiste ametitega liitmisele minevas veeteede ametis. Audo juhtis tähelepanu, et loomisel on ka MKM merenduse asekantsleri ametikoht, kelle üheks ülesandeks saabki Eesti lipu eeliste tutvustamine laevaomanikele. 

Meremeeste sõltumatu ametiühing protestib

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) on varem küll tunnustanud ideed tuua Eesti lipu alla rohkem kaubalaevu, kuid on juhtinud tähelepanu praeguse seadustepaketiga kaasnevatele riskidele. EMSA rõhutab, et laevandusseaduste paketiga avarduvad 1. juulist võõrkapitali ja –tööjõu poolt Eesti riigilipu  kasutamise võimalused veelgi. «Oleme olnud kõnesoleva kaubalaevade lipu alla toomise paketi osas väga kriitilised. Meie arvamust pole arvestatud. Piisab  ühest välismaises sadamas arestitud puudustega alusest, et oleme halvas mõttes kuulsad kui mitte üle maailma, siis üle Euroopa kindlasti,» ütles EMSA juhatuse esimees Jüri Lember. 

EMSA tõi näiteks, et kaks esimest Eesti lipu alla toodud 42. aastased mootorlaevad  Darina ja Agot, mida Riigikogu majanduskomisjoni pressiteates eduloona esitletakse, ei vasta tegelikult paljudele rahvusvahelistele nõuetele. Kahe Küprosel registreeritud omanikfirma laeva peale on Lemberi kinnitusel kokku tööl vaid üks Venemaa meremees, kellele palga välja maksmine on viibinud ning mehe pere kodus hädas. «Meie katusorganisatsiooni ITF-i inspektor külastas Darinat juba märtsikuus Hollandis ja tuvastas hulga puuduseid töösuhetes. Eesti Vabariigist polnud sellel laeval muud lõhna kui paar dokumenti ja lipp laeva ahtris. Tegime Tööinspektsioonile vastava märgukirja,» märkis Lember ning lisas, et vastust pole tänaseni saabunud.