Uus eelnõu võimaldab üürilise rutem välja tõsta

Lasnamäe kortermaja. Pilt on illustreeriv. Foto: Madis Sinivee

Justiitsminister Raivo Aeg saatis valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, mis võimaldab võlgnevuse korral üürilise kiiremini välja tõsta.

Eelnõu peamine eesmärk on soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste korral üürileandja õiguste kaitseks tõhusamad vahendid, teatas justiitsministeerium.

Täpsemalt võetakse ette niinimetatud puuküürnike probleem. Eelnõus muudetetakse seadust nii, et üürimaksega viivitajatele saab senise kolmekuise viivituse asemel juba kahekuise viivituse järel lepingut üles öelda. Samuti võimaldaks uus seadus nõuda sisse üürnikult leppetrahvi korteri hilinenud tagastamise eest.

Samuti nähakse ette, et üürileandjal oleks õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral. Ülesütlemine on aga tühine, kui üürnikul on võimalik oma võlgnevus tasaarvestada ja ta teeb seda viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.

Kaalumisel ka leppetrahv

Üheks olulisemaks muudatuseks on ka üürisuhetesse leppetrahvide lubamine juhul, kui üürnik rikub oluliselt mõnda mitterahalist kohustust. Rikkumine, mille puhul leppetrahvi maksmises kokku lepitakse, peab olema täpselt kindlaks määratud. Lisaks nähakse eluruumi üürilepingute puhul ette võimalus leppida kokku seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Seejuures sätestatakse eluruumi üürniku kaitseks viivise maksimaalne määr.

Teisalt on valitsusele esitatud eelnõus ka muudatusi, mis tagavad üürnike õiguste senisest suurema kaitse näiteks tagatisraha osas, mis edaspidi on kaitstud ka üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral.

Justiitsminister Raivo Aeg sõnas, et muudatused tehakse selleks, et pakkuda kinnisvaraomanikele rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset.