Millise dokumendi alusel saab võlgniku kodust välja tõsta?

Kohtutäitur. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks

Kas selleks, et võlgnikku oma senisest eluruumist välja tõsta, peab olema kohtuotsus või saab seda teha ka kohtutäituri poolt müüdud enampakkumisakti alusel?

Kinnisasja valduse väljanõudmisel on täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 15 järgi sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. See tähendab seda, et kohtuotsust pole vaja ning piisab sundenampakkumise aktist. 

«Seda juhul, kui täitur on täitemenetluses võlgade katteks müünud võlgniku eluruumi ja ruum tuleb üle anda enampakkumisel asja ostnud isikule,» selgitas riigikohtu pressiesindaja Susann Kivi. «Küll aga võivad täiturini jõuda ka sellised kohtuotsused, milles on määratud kostja/võlgniku väljatõstmine, näiteks üürilepingu lõppemise tõttu vms. Seega võib tegelikkuses väljatõstmine toimuda nii täituri koostatud enampakkumise akti kui ka kohtulahendite alusel,» lisas ta. 

Kivi sõnul on oluline meeles pidada, et enne sundenampakkumise toimumist ja akti koostamist on võlgnikul õigus esitada muu hulgas kaebusi täituri tegevuse peale, mille põhjendatust kontrollivad lõppastmes kohtud. «Samuti on võlgnikul õigus nõuda hagi teel enampakkumise kehtetuks tunnistamist ja selle hagi vaatab loomulikult jälle läbi kohus. Ning lõpuks, kui sundenampakkumise akti alusel alustatakse väljatõstmist, saab võlgnik ka selle peale kaevata,» lisas Kivi. 

Justiitsministeerium kinnitab, et kui on olemas enampakkumise akt, siis on riigikohus öelnud, et inimese väljatõstmiseks loa saamiseks eraldi kohtusse pöörduma ei pea. Kui aga väljatõstetaval endal on sellele vastuväiteid, siis on tal õigus pöörduda kohtusse ja taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.