Pärnumaa suurimal ettevõttel, tekke, patju ja mööblit valmistaval Wendrel oli mullu keeruline aasta ja areng jäi toppama – langesid nii käive kui ka kasum.
Wendre aasta – aeglane areng ja saavutamata eesmärgid (1)
Pea 100 miljoni eurose müügitulu juures teenis firma 900 000 eurot kasumit. Võrdluseks, 2018. aastal jäi joone alla 6,9 miljonit eurot ehk kukkumine oli enam kui seitsmekordne, selgub Wendre majandusaasta aruandest.
Ettevõtte juhatus, mis tänavu kevadel vahetus, kui tüüri juurde asus Dennis Ulrik Kristensen, tunnistas aruandes, et läinud aasta oli aeglase arenguga ja kubises erinevatest väljakutsetest.
Mitmed eesmärgid, mis varem võetud olid, jäid saavutamata. Näiteks taheti Rääma tootmisüksus mullu reorganiseerida, kuid see jäi tegemata.
Wendre teine tootmisüksus Lina tänaval ei saavutanud aga soovitud efektiivsust. Põhjuseks muutused juhtkonnas ja strateegilised ümberkorraldused.
Ettevõttel oli plaanis sulgeda ka Vändra tootmisüksus, aga kuna Linas jäid tegevused toppama, ei jõutud ka seda teha. Siiski loodetakse tänavu kõigi tegemata asjadega joone peale saada.
Veidi üle 700 töötajaga Wendre suuremad turud olid mullu Rootsi, Suurbritannia, Soome ja Saksamaa, mis pea kõik kasvasid. Kõige suurem langus tuli USA turult, kus käive kukkus enam kui kaks korda. Tagasilöögi andis ka Belgia turg.
Wendre on viimasel ajal silma paistnud sellega, et seal vahetuvad tihti juhid. Ettevõtet 13 aastat juhtinud Vahur Roosaar pani ameti maha 2018. aasta septembris. Tänavu aprillis lahkus eesotsas Raul Laidvee. Nüüd juhib firmat taanlane Dennis Ulrik Kristensen.
Wendre sai tänavu töötukassalt enam kui 600 inimesele üle 600 000 euro palgatoetust.
Kevade lõpus ostis Wendre Group aga Saksamaa tekstiilifirma Geska Bettwarenfabriku.
Wendre Groupi juht Pål Jönsson sõnas pärast tehingut, et praegu neil on koroonakriisi ajal õnneks tugev bilanss ning hoolimata tellimuste vähenemisest on nad normaalses seisus.
Wendre kuulub Peter Hundile.