«Lähipäevadel jätkuv kuum ilm meelitab paljud mõne veekogu äärde mõnusalt aega veetma. Kahjuks kipub selle ajaveetmisega kaasas käima ka alkoholi tarbimine, aga me ei väsi kordamast, et alkohol ja ujumine ei käi kokku. Alkoholi tarvitanu hindab oma võimeid üle, väsib kiiresti, tekivad südamevereringesüsteemi talituse häired ning kosutav suplus võibki jääda viimaseks,» ütles Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.
Tänavu on oma elu märga hauda jätnud 32 inimest, neist 26 on olnud mehed ja 6 naised. Pooled veeõnnetustes hukkunud on olnud alkoholijoobes. 2019. aastal uppus 36 inimest. Tammearu nentis, et riskid igasugusteks õnnetusteks on sel aastal suuremad, kuna Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel on alkoholi tarbimine Eestis suurenenud ja erinevate õnnetuste oluliseks riskiks on paraku alkoholi tarbimine.
Uppumisega lõppenud õnnetused veekogu liikide kaupa
Tiik 8
Jõgi 3
Kraav 6
Meri 5
Järv 5
Muu (kelder, kümblustünn ja vann) 3
Karjäärijärv (Männiku) 1
Paisjärv 1
Uppumisele eelnenud tegevus
Juhuslik möödumine veekogust 9
Kalastamine veesõidukilt 5
Suplemine 3
Paadisõit (meelelahutuslik) 1
Muu 5
Teadmata 9
Uppumisele eelnenud tegevuse «teadmata» hulgas on nii neid, kellede puhul ei olnudki tagantjärgi võimalik kindlaks teha kui ka nii värskeid õnnetusi, et nende põhjust pole uurimine veel välja selgitanud.
Allikas: päästeamet