/nginx/o/2020/06/25/13173305t1hdbfe.jpg)
Nii Eesti kui ka Rootsi finantsinspektsioonid tuvastasid SEB panga rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise süsteemides puudusi, kuid Rootsi trahv ulatus miljardi krooni ehk ligikaudu 95,5 miljoni euroni, samal ajal kui Eesti trahv piirdus miljoni euroga. Finantsinspektsiooni juhi Kilvar Kessleri sõnul ei saa erinevate riikide jurisdiktsioone võrrelda.
Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri sõnul rikkus SEB Eesti lihtsalt öeldes tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustust, ärisuhte seire kohustust, rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusest teatamise kohustust ning andmete realiseerimise ja säilitamise kohustust.
Iga väärteo eest näeb seadus ette maksimaalselt 400 000 eurose karistuse, kuid FI mõistis iga rikkumise eest trahvi 250 000 eurot ehk 1 miljon eurot.
«Antud asjas karistuse mõistmisel kaalusime seaduse nõuetest lähtuvalt iga väärteoga kaasnevaid asjaolusid: arvestades ka finantsjärelevalvesubjekti suurust, tegevuse mõju finantssüsteemile, rikkumise iseloomu, kestvust ja korduvust, järelevalvesubjekti majanduslikku võimekust, panga koostööd finantsinspektsiooniga väärteomenetluses ja järelevalvemenetluses ning asumist puuduste kõrvaldamist või nende kõrvaldamist käesolevaks hetkeks,» ütles Kessler.
Finantsinspektsiooni juhi sõnul ei saa erinevate riikide jurisdiktsioone võrrelda. «Rootsis on lihtsalt trahvimäärade ülemmäärad ja raamistik natuke teistsugune kui Eestis,» ütles ta.
Kessler märkis, et riik on muutmas trahvide määramise raamistikku lihtsamaks ja trahvimäärasid suuremaks, võibolla ka vastavamaks üldisele Euroopas aktsepteeritavale tasemele.
«Meil Eestis need tasemed on olnud suhteliselt väikesed – selles mõttes kui võrdleme trahve, siis me võrdleme erinevaid jurisdiktsioone, mis teine kord on võrreldamatud ja me võrdleme ka fakte, mis antud asjas ei pruugi olla sugugi selles mõttes kokkulangevad. SEB Rootsi puhul on oma faktoloogia, Eesti puhul oma faktoloogia. Rootsi SEB-l on oma roll selles asjas, mida on siis kaalutud Rootsi vastava õigusraamistiku kontekstis, Eesti SEB-l on omad teod, tegevused ja roll, mida on kaalutud siinse õigusraamistiku kontekstis,» selgitas Kessler.
Ta möönis, et finantsinspektsioon on aastaid rääkinud trahvimäärade väiksusest, raamistiku kitsaskohtadest ja tõdes, et riigi poolt on astutud samme, mis peaksid mõlemaid kitsaskohti kõrvaldama.
Rootsi finantsinspektsioon tegi SEB-le samuti ettekirjutuse, kuid väänas pangale 1 miljardi Rootsi krooni ehk ligikaudu 95,5 miljoni euro suuruse trahvi.
Rootslaste uurimisest tuli välja, et pangas on olnud puuduseid rahapesuriskide tuvastamisel ja tõkestamisel mõnede mitteresidentidest klientidega, aga ka residentidest klientide mitteresidentidest (juriidiliste) omanikega.
2015. aastast kuni 2019. aasta esimese kvartalini kestnud uurimise käigus SEB-d uurinud Rootsi finantsinspektsiooni hinnangul on panga Balti tütarfirmad olnud haavatavad kõrgendatud rahapesuriskile; osalt nende geograafilise asukoha tõttu, kuid ka seetõttu, et kõrgema rahapesuriskiga kliendid on moodustanud olulise osa tütarpankade tehingutest ja ärimahtudest.
«Hoolimata kõrgendatud rahapesuriskist Balti riikides, on pank teinud liiga vähe, liiga hilja,» ütles Rootsi finantsinspektsiooni juht Erik Thedéen.
Rootsi FI hinnangul pole SEB suutnud piisavalt joonde enda sisekontrolli poolt tuvastatud vajakajäämisi. Samuti pole tehingute monitoorimise ja kontrolli jaoks eraldatud piisavalt vahendeid.
Kui Eesti Finantsinspektsioon viis SEB pangas läbi kohapealse kontrolli 2019. aasta 26. augustist 27. septembrini, siis Rootsi järelevalve uuris panka üle nelja aasta.
SEB Eesti kasum oli möödunud aastal 100,4 miljonit eurot. SEB Grupi puhaskasum oli 20,2 miljardit Rootsi krooni ehk ligikaudu 1,9 miljardit eurot.
Kui vahetult enne trahvide avalikuks tulemist kauples SEB aktsia Stockholmi börsil 82,12 krooni tasemel, siis umbes veerand tundi hiljem langes see 80,78 krooni tasemele. Siiski lõpetas panga aktsia päeva plusspoolel, kuna ilmselt rahustas investoreid teadmine, et Swedbanki trahv oli neli korda suurem, samuti pole finantsinspektsioon tuvastanud SEB tegevuses kuriteo tunnuseid.
Finantsinspektsioon tegi SEB rahapesu tõkestamist hinnates tihedat koostööd Rootsi ja Leedu finantsjärelevalveasutustega, kuigi järelevalvemenetlusi teostati igas riigis eraldi.
Rootsi finantsinspektsioon uuris Rootsi emapanga Skandinaviska Enskilda Banken AB rahapesu riskide juhtimist Balti riikides toimunud tehingute puhul ja ka seda, kas neid nõudeid järgiti Rootsis tehtud tehingute puhul. Samal ajal uurisid Eesti ja Leedu finantsjärelevalveasutused, kas Rootsi panga tütarettevõtetes Eestis ja Leedus järgiti kohalikke rahapesu vastu võitlemise nõudeid.
/nginx/o/2018/09/17/11425272t1h7361.jpg)