«Õed on hoidnud ületöö, stressi ja vaimse pinge hinnaga üleval Eesti tervishoiusüsteemi nii Covid-19 leviku ajal kui ka igapäevaselt. Suurt õdede puudust tervishoius soodustab praegune vähemotiveeriv tasustamissüsteem – töötasu ei ole kooskõlas pingutustega, mida õed oma tervise ja pereelu arvelt teevad,» ütles Eesti Õdede Liidu juht Anneli Kannus.
Õdede ootus on, et öötöö tasu tõuseks järgmisel aastal 1,4-kordseks ja ülejärgmisel 1,5-kordseks. Nädalavahetustel ja riigipühadel töötamise eest ootavad õed 2021. aastal 1,3-kordset ja 2022. aastal 1,5-kordset töötasu. Patsiendid vajavad abi iga päev ja ööpäevaringselt, see tähendab, et õed töötavad ka öösel ja nädalavahetustel. Praegu saavad õed öötöö eest 1,3-kordset ja nädalavahetustel 1,1-kordset tasu.
«Kuigi ükski rahaline tasu ei korva lapse sünnipäeva või vanaema juubeli ajal töötamist, looks see võrdsema olukorra erinevates asutustes töötavate õdede vahel ja motiveeriks õdesid jätkuvalt ka haiglatööle, kus on neid kõige enam puudu,» selgitas Eesti Õdede Liidu juht Anneli Kannus.
Soovivad lisapuhkepäevi ja kõrgemat töötasu
Vastutusrikast tööd tegevate õdede läbipõlemine on nii Eestis kui ka kogu maailmas suureks probleemiks. Covid-19 haiguspuhangu ajal tuli selgelt välja õdede töö psühholoogiline keerukus. Olukorra parandamiseks soovitakse, et tööandjad võimaldaksid õdedele psühholoogilist nõustamist ja lisaks põhipuhkusele seitse lisapuhkuse päeva.
«Õdede pädevus on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud, ning on juurde toonud nii täiendavaid tööülesandeid kui ka üha rohkem vastutust. Praegune palk ei ole vastavuses tööülesannete, vastutuse, nädalavahetuste töö ja öiste valvetega. Esmakordselt taotleme tööandjatelt kõrgemat tasu eriõdedele, kellel on magistrikraad ja eriteadmised valdkonnast, millele nad on spetsialiseerunud,» selgitas Eesti Õdede Liidu juht Anneli Kannus palgaläbirääkimiste vajadust.