/nginx/o/2020/05/01/13080259t1had48.jpg)
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) sõnul ei hakka Ukraina renditööjõudu sellisel kujul Eestisse enam tulema, nagu seni on olnud. Tema sõnul tegi sellele lõpu koroona, vahepeal jõuti ka seadusi muuta ning lisaks sellele on Ukraina oma karantiini pikendanud ega lase inimesi välja.
«Miks meeldivad ettevõtjatele renditöötajad või ütleme siis ukrainlased? Meeldivad mitmel põhjusel: esiteks loomulikult see, et nad on lihtsalt odavamad, sellepärast, et nende eest ei pea maksma haigekassat ja igasuguseid muid asju. Teiseks, neid on tööturul lihtsam solgutada,» rääkis rahandusminister EKRE makstud pühapäevases reklaamsaates, mis on eetris parteikaaslase Siim Pohlaku Tre Raadios.
Helme sõnul on Eesti töötaja puhul koondamine või töösuhte lõpetamine päevapealt kallis, aga ukrainlased võib päevapealt ukse taha tõsta.
Ta tõdeb, et õige pea hakkavad piirid avanema ja renditööjõud hakkab ühel hetkel jälle liikuma – mitte nii kiiresti kui maasikakasvatajad sooviksid –, kuid tänu seadusemuudatustele on nüüd Ukraina renditööjõudu kergem kontrollida ja ta on sisuliselt kallim.
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse, millega tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist palka.
Seaduse eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale.
Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.
Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötada, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.
Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane.
Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjatele, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Kuigi vahepeal on loodetud, et Euroopa Liit avab välispiiri 1. juulil ning vahepeal loodeti, et 15. juunil, siis Helme sõnul võib piire avada, kuid Ukraina pikendas oma karantiini ega lase inimesi välja.
«Tegelikult nii ongi, nagu me ütlesime: ei ole ja ei tule sellisel moel Ukraina renditööjõudu, ei hakka enam olema, nagu siiamaani on olnud. Kõigepealt tegi sellele lõpu koroona, vahepeal oleme jõudnud ka seadusi muuta,» sõnas minister.
Lisaks põllumajandussektorile soovib võõrtööjõu paindlikumat kasutamist ka tööstussektor, näiteks laevatööstused BLRT Grupp ja Baltic Workboats.
Põllumajanduskoja teatel on valitsus nelja kuu jooksul üles näidanud arrogantsust Eesti põllumeeste mure suhtes, milleks on ainult üks palve: lubada riiki abijõud saagi koristamiseks ja lehmade lüpsmiseks. «Valitsus on meid alt vedanud. Saak lähebki hukka.»
«Kus on Eesti inimesed, keda te meile appi lubasite? Me ootame neid. Me vajame lähipäevadel vähemalt 500 inimest marjapõldudele. Kui neid ei leia, jäävad maasikad põllule,» küsib põllumajandus-kaubaduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Koja andmetel tuleb viimastel päevadel üha uusi teateid, et Eesti piirilt saadetakse tagasi Ukraina kodanikke, kellel on kehtiv viisa, lühiajalise töötamise registreering ja biomeetriline pass.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)