Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Väikeettevõtjad Helmele: tahame 200 miljoni jagamises kaasa rääkida

Rahandusminister Martin Helme. FOTO: Tairo Lutter

Eesti väike- ja keskmiste ettevõtjate assotsiatsioon (EVEA) palub ülevaadet uute kriisiabimeetmete plaanidest ja kaasata ettevõtjate esindusorganisatsioonid nende väljatöötamisse, seisab pöördumises rahandusminister Martin Helmele ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile.

EVEA peab hädavajalikuks kriisist väljumiseks ettevõtlusorganisatsioonide kohest kaasamist väikestele ja keskmistele ettevõtjatele mõeldud uute kriisiabimeetmete väljatöötamisel, mille tarvis laenab riik Euroopa Nõukogu Arengupangalt 200 miljonit eurot.

«Oleme veendunud, et ettevõtlusorganisatsioonide kohene kaasamine meetmete väljatöötamisel võimaldab luua tõhusamaid programme kriisi ületamiseks. Saame anda otsest tagasisidet senistele meetmetele, aga samuti sisendit, millest on riigiabis kõige enam vajaka jäänud,» kommenteeris EVEA asepresident Marina Kaas.

Tema sõnul on senistest kriisiabimeetmetest paljudele ettevõtetele kasu olnud, kuid samas paljud meetmetele ei kvalifitseerunud, kuigi tegutsevad raskelt kannatanud sektorites.

EVEA näeb põhiprobleemina just seniste meetmete lünklikkust ja nende ülesehitamist  lähtudes ettemääratud eelarvesummast, mitte reaalsete kahjude alusel või konkreetsete sektorite vajaduste alusel.

«Mõistame, et «esimese põlvkonna kriisimeetmed» tehti kiirustades, ning seetõttu olid vead möödapääsmatud. Tänaseks on nii riigil kui ettevõtlusorganisatsioonidel kogunenud nii kogemusi kui tagasisidet ettevõtjatelt meetmete kitsaskohtade osas,» ütles Kaas.

Seepärast leiab EVEA, et täna on aeg riigi esindajatel koos ettevõtjate esindusorganisatsioonidega maha istuda ja kerkinud probleeme analüüsida ning arendada koostöös paremini sihitud ja enimkannatanud sektorite kõigile ettevõtjatele kättesaadavad abimeetmed.

Senine ettevõtjate kaasamine meetmete kavandamisse on jätnud kahjuks kõvasti soovida. Selle vea parandamine on hädavajalik, et Eesti majandus kiiremini kriisist taastuks. Koormamata seejuures riigieelarvet ühegi euroga, sest meie tegevus põhineb vabatahtlikul tööl.

Tagasi üles
Back