:format(webp)/nginx/o/2020/04/08/13046077t1hd7ab.jpg)
Põllumajanduskoja teatel on valitsus nelja kuu jooksul üles näidanud arrogantsust Eesti põllumeeste mure suhtes, milleks on ainult üks palve: lubada riiki abijõud saagi koristamiseks ja lehmade lüpsmiseks. «Valitsus on meid alt vedanud. Saak lähebki hukka.»
«Oleme juba kolm kuud päevast päeva korrutanud nagu katkine grammofon, et põllumajandussektori akuutse tööjõuprobleemi suudab lahendada vaid piiride avamine välistööjõule. Valitsus on andnud vaid tühje lubadusi või pakkunud üksikuid meetmeid, mis praktikas ei tööta,» ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. «Kus on Eesti inimesed, keda te meile appi lubasite? Me ootame neid. Me vajame lähipäevadel vähemalt 500 inimest marjapõldudele. Kui neid ei leia, jäävad maasikad põllule.»
«Me pole küsinud ühtegi senti raha, kuigi valitsus on meelepetteks pakkunud võimalusi, mis ei aita. Valitsuse pakutud 600 000 eurot pikaajaliste töötute värbamiseks ei ole olukorda üldse leevendanud,» sõnas Maasikakasvatajate Liidu juhatuse liige Elke Lillemets. «Kohtumisel peaministriga väljendasime selgelt, et enamik kohalikke pole nõus põllule tulema, sellest lähtuvalt on pakkumine arusaamatu. Eestimaalased puhkavad enamasti suvel ja seda ei saa neile pahaks panna. Vajame inimesi, kes soovivad tegelikult ka tööle tulla.»
«Peaminister Jüri Ratas, te ütlesite Äripäeva raadios, et piirid tuleb avada nii pea kui võimalik. Miks te ei ava ja saadate inimesi piirilt tagasi?» küsis Elke Lillemets.
«Tervisekontrollid teostatakse piiril, transpordi korraldame ise, oleme omalt poolt nõus igati pingutama. Miks teie ei ole? Soome aitab oma põllumehi, sest Soomet juhib vastutustundlik valitsus, mis hoolib oma maast ja rahvast. Kas selleks, et valitsus saaks meist aru, peab tõesti laskma hukka minna suurel osal saagist ning võtma ära paljude Eesti perede leiva? Osa tootjaid on juba mitu hektarit maasikapõlde üles kündnud, sest korjajaid ei ole. Enamik veel võitleb, kuid on meeleheitel – saaki ei jõua ära korjata.»
«Kabinettides oleme rääkinud märtsist alates, avalikult oleme arutanud viimase kuu, kuid teie jaoks on kõik ükskõik, teid ei huvita,» ütles Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin. «Eesti maarahval on kurb ja valus. Lahendus on üks: andke meile kohe 500 tublit kohalikku töötajat või avage hiljemalt 1. juulil piir. Kui te seda ei suuda, ei ole saamatud mitte maasikakasvatajad, kes on hiilgava saagi kasvatanud, vaid valitsus, kes ei lase seda ära koristada.»
Töötukassa andmetel otsivad põllumajandustootjad praegu 937 töötajat, nendest 472 marjakorjajat. Nädalaga on vabade töökohtade arv suurenenud pea 250 võrra.
Kõige suurem marjakorjajate põud on Lõuna-Eestis – Põlva-, Valga- ja Tartumaal. Ainuüksi Põlvamaale vajatakse kohe vähemalt 250 maasikakorjajat. Viimastel päevadel tuleb üha uusi teateid, et Eesti piirilt saadetakse tagasi Ukraina kodanikke, kellel on kehtiv viisa, lühiajalise töötamise registreering ja biomeetriline pass.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)