Eesti elanike ostujõud on Euroopa Liidu viimaste seas

Eesti elanike ostujõud taasub 2024. aastal. Foto: Sander Ilvest

Eesti oli mullu Euroopa Liidus (EL) elanike tarbimisvõimekust arvestava tegeliku individuaalse tarbimise (AIC) tasemelt 22. riik, Eestist tahapoole jäid vaid viis liikmesriiki.

Kui EL-i 27 liikmesriigi keskmiseks eratarbimise tasemeks arvestada 100 protsenti, siis Eesti elanike tarbimine jäi selles võrdluses 75 protsendi tasemele ehk 25 protsenti allapoole keskmisest, selgus Eurostati värsketest andmetest.

Tegelik individuaalne tarbimine mõõdab majapidamiste tegelikku heaolu. Esialgsete andmete kohaselt kõikus Euroopa Liidu 27 liikmesriigi tegelik individuaalne tarbimine ostujõu standardi (PPS) alusel 59 protsendist 135 protsendini.

Üle keskmise oli see näitaja üheksas riigis, kõrgeimad olid Luksemburg ja Saksamaa, kelle näitajad olid vastavalt 35 ja 23 protsenti üle keskmise. Austria, Taani, Belgia, Hollandi, Soome, Rootsi ja Prantsusmaa tegelik individuaalne tarbimine ületas Euroopa Liidu keskmist 5–20 protsenti.

Naaberriikidest olid Soome ja Rootsi näitajad vastavalt 113 ja 112. Leedus moodustab tarbimisvõimekus elaniku kohta 90 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ning Lätis 71 protsenti.

Leedu oli selle näitajaga Hispaania ja Portugali vahel Euroopa Liidus 14. kohal, Läti 24. kohal. 

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKP) ühe elaniku kohta oli Eurostati andmetel 84 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, mida on Leedust kaks protsendipunkti rohkem. Läti SKP elaniku kohta oli mullu Euroopa Liidu keskmisest 69 protsenti ehk 15 protsendipunkti vähem kui Eestist ning 31 protsendipunkti vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Soome vastav näitaja oli 111 protsenti.

Kõrgeim SKP ühe elaniku kohta oli Luksemburgis ja Iirimaal, kus ulatus Euroopa Liidu keskmisest vastavalt 261 ja 191 protsendini. Enam kui 120 protsenti moodustas see näitaja veel Taanil (129%), Hollandil (128%), Austrial (127%), Saksamaal (121%) ja Rootsil (120%).

Nii Euroala keskmine individuaalne tegelik tarbimine kui ka SKP elaniku kohta olid 106 protsenti Euroopa Liidu keskmisest.

Eesti ostujõud oli möödunud aastal Euroopa viimaste seas ehk enam kui 25 protsenti väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Foto: eurostat