Valitsus algatab eriplaneeringu, et selgitada välja, millised mõjud kaasneksid Suure väina püsiühendusega ning kas mandri ning Muhumaa vahele oleks võimalik silda või tunnelit ehitada.
Suur samm Saaremaa silla suunas: valitsus alustab eriplaneeringuga (2)
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et eriplaneeringu protsessi käigus tahetakse saada vastus küsimusele, kas ja millises asukohas see on võimalik. Mõjude hindamise järel saab juba edasi otsustada, kas püsiühendust on võimalik rajada.
Arvesse võetakse ka seda, kui kalliks projekt võib mõjude leevenduste puhul minna ning kas see investeering on otstarbekas.
Aasta alguses valmis Suure väina püsiühenduse avaliku arvamuse uuring, mille põhjal andis valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) heakskiidu esitada riigi eriplaneeringu algatamise taotlus riigihalduse ministrile.
Rahandusministeerium kogus kokku Lääneranna, Muhu ja Saaremaa valdade, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, maanteeameti ja keskkonnaameti seisukohad. Nende põhjal esitati valitsusele ettepanek Suure väina püsiühenduseks riigi eriplaneeringu algatamiseks. Samuti said eelnõu kohta arvamuse avaldamise võimaluse Saaremaa ettevõtjate liit, Eesti keskkonnaühenduste koda, Eestimaa looduse fond, Eesti roheline liikumine ja Eesti ornitoloogiaühing.
«Kogutud kirjaliku ja suulise tagasiside põhjal on üsna vastandlikke arvamusi, kas ja millist püsiühendust oleks mandri ja Muhumaa vahele vaja,» nentis riigihalduse minister. «Lääneranna vald eelistab selgelt silda, samas Eesti keskkonnaühenduste koda näeb ainsa variandina tunnelit. Nende hinnangul on silla rajamine välistatud, sest sellega kaasneksid liiga ulatuslikud mõjud lindudele ja viigerhüljestele.»
Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et Saaremaa ja Lääneranna valdade elanikud pooldavad püsiühendust ehk silda või tunnelit üle Suure väina. Muhu valla elanike enamus seda ei soovi.
Lõplikud järeldused ja otsused saab teha alles pärast uuringuid ja mõjude hindamist.