Eesti laenab kokku tervelt 5 miljardit eurot

Martin Helme ja Jüri Ratas. Foto: Tairo Lutter

Eesti valitsus võtab sel ja järgmisel aastal kokku enam kui 5 miljardit eurot laenu, et tulla toime tervise- ja majanduskriisiga.

Tänavu on riigil vaja võtta laenu hinnanguliselt 3,87 miljardit eurot ja 2021. aastal 1,2 miljardit eurot, selgub valitsuse istungi päevakorrast.

Kuna laenud on suured ja ületavad mäekõrguselt likviidsusreservi, vajavad intressiriski juhtimise põhimõtted kaasajastamist. Näiteks kehtivate reeglite järgi peaks riigikassa vahetama hiljuti emiteeritud 10-aastaste pikaajaliste võlakirjade fikseeritud intressi 0,125 protsenti muutuva 6 kuu euribori intressi vastu, mis ei ole praeguses madalas intressikeskkonnas majanduslikult mõistlik samm.

Seetõttu võetakse riigi võlaportfelli intressiriski juhtimisel kasutusele uued põhimõtted. Kehtiva õiguse kohaselt juhitakse intressiriski põhimõttel, mille kohaselt finantsvarade ja -kohustuste intressi- ja valuutariskid tasakaalustavad teineteist. Eelnõu kohaselt võlaportfelli osale, mis vastab 600 miljonile eurole, hakkab kehtima suurim lubatud intresside fikseerimise periood 6 kuud. Võlaportfelli osale, mis ületab 600 miljonit eurot, hakkab kehtima nõue, et keskmine intresside fikseerimise periood on vähemalt 3 aastat.

Eelnõu kohaselt antakse riigikassale õigus arveldada Euroopa Keskpangas ja Eesti Pangas ilma mahuliste piiranguteta. Muudatusega võimaldatakse riigil vajadusel avada konto Euroopa Keskpangas ja hoida seal piiranguta raha, mis võib olla vajalik tegemaks suuremahulisi võlakohustuste teenindamisega seotud arveldusi.

Eelnõu kohaselt suurendatakse likviidsusreservi turuväärtust 250 miljonilt 600 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid, et tagada pensionide, toetuste ja palgamaksete kohane tegemine riigi arveldusi korraldavates pankades piiratud päevade jooksul.

Stabiliseerimisreservi turuväärtust suurendatakse 100 miljonilt 200 miljonile eurole, millele ei kohaldata varade paigutamise piiranguid. Seoses riigikogu otsusega võtta reserv vajadusel kasutusele, on riigikassa järk-järgult alustanud vahendite koondamist pangakontodele, mis võib raha paigutamisel tekitada vastuolu kehtiva määruse nõuetega.

Alates likviidsusreservi turuväärtusest 600 miljonit eurot ja stabiliseerimisreservi turuväärtusest 200 miljonit eurot rakendatakse pankades vahendite paigutamisel 20 protsendi osakaalu hajutamise nõuet. See tähendab, et ühes pangas ei tohi paigutuse osakaal ületada 20 protsenti vastava reservi vahendite turuväärtusest.